Autor: Joanna Kurvits, ühiskondlike muutuste konsultant
See postitus refereerib Hollandi siirete teadusinstituudi DRIFTi siirdemeetodi õpikut.
Kohaliku omavalitsuse arenguplaanide keskmes on tavaliselt arengukavad, “targad” eesmärgid, mõõdikud ja eelarveplaanid. Need on kõik väga kasulikud tööriistad. Kuid kui nende koostamisest saab eesmärk omaette, võib fookus nihkuda eemale ühiskonna tegelikust keerukusest. Tulemuseks on see, et eelistatakse lihtsamaid, kergesti mõõdetavaid ja eelarvestatavaid lahendusi, isegi kui need ei pruugi probleemi tervikuna lahendada.
Viimaste aastakümnete jooksul arenenud siirdeteooria pakub sellele vaatele alternatiivi. See rõhutab, et ühiskondlikke muutusi ei saa jäigalt juhtida – neid saab pigem mõjutada, toetada ja kiirendada. Teooria põhjal arendatud meetodid rõhutavad, et süsteemide keerukus ja ebakindlus ei ole takistuseks, vaid hoopis võimaluseks. Meetodi keskmes ei ole arengukavad, vaid olemasolevad lahenduste alged, kogukonnad ja nende eestvedajad.
Kuigi siirdemeetod on välja töötatud eeskätt keskkonnaalaste siirete juhtimiseks, on selle põhimõtted rakendatavad igas eluvaldkonnas. Allpool on kuus põhimõtet, millest lähtumine aitab ka väiksemaid kohalikke arenguid paremini planeerida. Kui eesmärk on aga saavutada suurem ja sügavam muutus, tuleks neid elemente rakendada tervikuna.
Põhjalik ülevaade süsteemist
Muutuse kavandamise vundamendiks peab olema selge arusaamine süsteemist, mida soovitakse mõjutada. Näiteks tähendab see seoste mõistmist eri tasandite ja osapoolte vahel: kuidas näiteks mõjutab haridussüsteemis tugispetsialistide kättesaadavus lasteaias keskkooliastme õpetajate töökoormust? Mis juhtub kohalike koolidega, kui naaberomavalitsus avab uue ja kaasaegse riigigümnaasiumi?
Süsteemide mõistmiseks saab kasutada erinevaid kaardistamise meetodeid alates lihtsast probleemipuu loomisest kuni mitmetasandiliste süsteemikaartideni. Oluline on kuulata eri kogukonna liikmete kogemusi ja märgata nende jutust välja kerkivaid seoseid.
Väikesed, kuid radikaalsed sammud
Süsteemi optimeerimise asemel tasub keskenduda selle “raputamisele” – väikestele, kuid sisuliselt olulistele muudatustele, mis ajapikku võtavad üle vanad tegutsemisviisid. Näiteks võib see tähendada ühe küla või kooli tasandil uue praktika katsetamist. Oluline on, et kogukonnal oleks selge visioon, millist uut süsteemi tahetakse luua, ja iga samm viiks selles suunas.
Koosloome
Ükski muutus ei sünni ainult omavalitsuse juhtide kaudu, isegi kui juht on väga võimekas ja hinnatud. Muutuse nimel peavad tegutsema kõik olulised eestvedajad – külavanemad, koolijuhid, noorte liidrid, ettevõtjad, kodanikuühendused ja paljud teised.
Koosloome ei tähenda ainult tagasiside kogumist. See tähendab ühist visiooni loomist ja lahenduste kujundamist nii, et kõik osapooled näeksid selles enda rolli ja väärtust.
Muutuse eestvedajate julgustamine
Et ükski juht või projektimeeskond ei jääks üksi, tasub leida ja toetada inimesi, kes juba tegutsevad uuenduslikult ja võiksid olla muutuse “saadikud”. Nemad inspireerivad teisi, tasakaalustavad kriitikat ning käivitavad esimesed muutused.
Ruum mitmekesisuseks
Keerulistes süsteemides on oht tegutseda ainult olemasoleva teadmise põhjal ja jääda kinni oma eeldustesse. Edu eeldab, et neid eeldusi testitakse ja ollakse avatud uutele ideedele.
Teadlikult erinevate inimeste kaasamine aitab näha oma “pimedatesse nurkadesse”. Vastuseis ja kriitika ei ole takistus, vaid märguanne, et midagi olulist võib olla arvestamata jäänud.
Paindlikkus, õppimine ja plaanide kohandamine
Muudatusi ei saa ellu viia jäigalt fikseeritud plaanide järgi, sest süsteemid ja meie arusaam neist muutuvad pidevalt. Seepärast peab protsess olema avatud mitmele võimalikule lahendusele ja teekonnale.
Oluline on jätta ruumi õppimisele ning planeerida aega refleksiooniks. Grupis tuleb hoida usaldust ja avatust ning kohandada plaane vastavalt uuele infole.
Siirdeareeni meetod kombineerib mitmed uued vaated kohaliku elu arengule terviklikuks meetodiks. See ei asenda traditsioonilisi planeerimise meetodeid, vaid täiendab neid, aidates näha suuremat pilti ja luua tugevamat sidet omavalitsuse ning kogukonna vahel.
—
👉Soovituslikud materjal, kui sind huvitab kohaliku muutuse juhtimiseks siirdeareeni meetodika kasutamine (inglise keeles): TRANSITION MANAGEMENT IN THE URBAN CONTEXT
DD Sihtasutus piloteeris siirdeareeni meetodit Tartus ja Lääne-Harjus projekti “We Make Transition!” raames.
👉 Videotutvustus Tartu ringmajanduse siirdeareenist: https://www.youtube.com/watch?v=gJs47BSdasg
👉 Videotutvustus Lääne-Harju haridusvaldkonna siirdeareenist: https://www.youtube.com/watch?v=Bp_F81xF54c
We Make Transition! projekti kaasrahastab EL Interreg Läänemere piirkonna programm. Projekti kogueelarve on 3,3 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu kaasrahastus on 2,5 miljonit eurot. See projekt viiakse ellu koostöös Briti Nõukoguga Eestis sotsiaalse sidususe toetamiseks People To People Cultural Engagement programmi raames.