Foto Meelika Tamberg

Kogukonna arendajate traditsiooniline mittekonverents toimus seekord 28. veebruaril Tartus. Päeva läbivaks teemaks oli „Kohtumine“.

Kohtumine algas Tartu raudteejaama juurest. Sealt liikusime koos läbi linna Eesti Loodusuurijate Seltsi majja. Jalutuskäik polnud lihtsalt teekond ühest kohast teise – see oli võimalus kohtuda nii üksteise kui ka linnaruumi endaga. Teel sattusime põnevatesse paikadesse ja näitustele, mis andsid ainest mõelda kogukondade ja kogukonnatöö üle.

Kui jõudsime Loodusuurijate Seltsi majja, jagasime jalutuskäigul tekkinud mõtteid ning arendasime neid edasi vestlusringides. Allpool on mõned osalejate mõtted, et ka need, kes sel korral Tartusse ei jõudnud, saaksid aruteludest osa.

Mida me õigupoolest mõtleme, kui ütleme „kogukond“?

Tiina Sünter ja Karoliina Kalda tõid ühisesse arutellu kolm teemat. Esimene neist puudutas sõna „kogukond“.

Üksteist tundma õppides jagasime kogemusi kogukondadega töötamisest ja sellest, mis meid seda eriala õppima on toonud. Juttu tuli ka segadusest, mis sõna „kogukond“ ümber sageli tekib.

Tihti kasutatakse seda mõistet olukordades, kus tegelikult mõeldakse hoopis osalejaid, kliente või projektipartnereid – näiteks ürituste külastajaid või näituste publikut. Samas eeldatakse sageli vaikimisi, et kõik see, mida tehakse, peaks kogukonnale kindlasti huvi pakkuma. Paraku ei küsita enne tegutsema hakkamist alati, kas see kogukonda ka päriselt kõnetab.

Vestluses jagasimegi veidi frustratsiooni selle üle, kuidas „kogukonnast“ on saanud moesõna nii poliitikas kui ka kultuuriprojektides. Samas andis see motivatsiooni mõelda sügavamalt – mida see mõiste tegelikult tähendab ja kuidas kogukondadega päriselt suhestuda.

Turvalisus – kas seda saab üldse mõõta?

Ühe peatuse tegime Looming hostelis. See osutus hubaseks ja koduseks näiteks reisiviisist, mis paljudele meist oli veidi võõras.

Hostel kutsub inimesi suhtlema – jagama ruumi ja kogemusi teiste reisijatega, mitte sulguma hotellituppa või korterisse. See pani meid mõtlema: kas oleksime ise valmis sellises kohas ööbima? Jõudsime järeldusele, et vähemalt alguses tahaksime sinna kaasa võtta mõne tuttava inimese – kellegi, kes annab turvatunde.

Sellest kasvas välja laiem arutelu turvalisuse üle. Kui erinevalt võivad inimesed sama olukorda tajuda! See, mis ühele tundub täiesti turvaline, võib teisele tunduda ohte täis. Mõnikord ei aita isegi hästi valgustatud tänav või turvakaamerad, kui inimene tunneb end oma identiteedi tõttu tõrjutuna või ohustatuna.

Arutasime ka seda, kui keeruline on turvalisust mõõta. Kui palume inimestel hinnata oma turvatunnet skaalal „ei tunne end turvaliselt“ kuni „tunnen end väga turvaliselt“ – mida üks konkreetne number tegelikult tähendab? Kui keegi ütleb näiteks 3,75, siis kuidas seda mõista ja võrrelda teiste inimeste kogemustega?

Uued ja vanad kogukonnaliikmed

Jalutuskäigul rääkisime ka sellest, mida tähendab olla kogukonnas „uus“ või „vana“ liige.

Paljud jagavad kogemusi, kui keeruline võib olla liituda juba toimiva kogukonnaga ja võtta seal eestvedaja roll. See on eriti keeruline siis, kui inimene tegutseb samal ajal ka mõnes teises rollis, näiteks omavalitsuse tasandil – need rollid võivad tekitada usaldusküsimusi ja segadust.

Samas rääkisime ka olukordadest, kus kogukonnasisesed suhted võivad muutuda päris teravaks. Kui uued ja vanad liikmed ei leia ühist keelt, võib see viia lausa selleni, et osa inimesi lahkub ühiselt.

Kerge on kapselduda – olla küll samas ruumis, kuid tegelikult mitte päriselt suhelda. Ühed hoiavad kinni mälestusest sellest, kuidas asjad kunagi olid, teised vaatavad ainult tulevikku ja sellele, mis võiks alles saada. Paraku ei too pelgalt samas ruumis olemine neid visioone automaatselt kokku.

„Protsessi saab usaldada siis, kui see on hästi juhitud“

Tiina Sünter jätkas mõttega, mida kogukonnatöös sageli kuuleb: „Usalda protsessi.“

Aga kas protsess on alati üheselt mõistetav? Ja kas see lubab alati lihtsalt vooluga kaasa minna?

Arutelus eristasime kahte tasandit:

  • grupisisesed protsessid

  • sündmuse või projekti korraldamise protsess

Grupiprotsessides tähendab „protsessi usaldamine“ sageli seda, et anname aega üksteise tundmaõppimiseks ja ühise meeskonnatunde tekkimiseks. Sündmuse korraldamisel on aga vaja protsessi ka teadlikult juhtida. Seal mängivad rolli tähtajad, sihtrühma ootused ja korraldajate enda eesmärgid. Selleks, et kõik sujuks, peavad eesmärgid olema selged, rollid kokku lepitud ja suhtlus avatud.

Oluline on jagada mõtteid, kuulata üksteist ja arutada – nii tekib ühine arusaam, väärtusruum ja usaldus. Usaldus ei teki lihtsalt sellest, et inimesed on samas ruumis. See sünnib siis, kui õpitakse üksteist päriselt tundma.

Kui ühine eesmärk on selge, saavad inimesed võtta vastutuse ning rollid ja ülesanded jaotuvad loomulikult nende vahel, kes soovivad panustada.

Samuti on oluline aeg-ajalt kokku tulla ja vaadata ausalt üle, kus parasjagu ollakse:
kas liigume endiselt eesmärgi poole, kas kõik toimib plaanipäraselt või on vahepeal midagi muutunud.

Iga osaleja tahab tunda, et tema panus on oluline. Selleks peab olema ruumi jagamiseks, kuulamiseks ja mõistmiseks. Sageli peitub läbipõlemise taga hoopis hirm ebaõnnestuda või tunne, et ollakse „mitte piisav“.

Nii jõudsimegi mõtteni, et protsessi usaldamisel on kaks eri tasandit.
Ühelt poolt grupi sisemine areng, kus tuleb lasta asjadel juhtuda ja inimestel üksteist tundma õppida.
Teisalt aga sündmuse või projekti korraldamine, kus protsessi tuleb teadlikult juhtida.

Siin peab paika lihtne lause: protsessi saab usaldada siis, kui see on hästi juhitud.

Kokkuvõtteks

Loodame, et eelpool toodud mõtted kõnetasid ka lugejaid, omalt poolt julgustame kõiki korraldama kogukonnaga kohtumisi õues, saades rohkem tuttavaks paigaga, kus elatakse ja tegutsetakse. Aitäh Tartu Ülikooli Kogukondade arendajate ja sotsiaalse heaolu (KASH 5) kursuslastele “Kohtumist” korraldamast!  Aitäh Tiina ja Karoliina mõtteid kirja panemast ja meiega jagamast!

Sündmus toimus ABCD Siseministeeriumi strateegilise partnerluse „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“ raames. Partnerluses teevad koostööd MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Tartu Ülikool (Ühiskonnateaduste instituut), Eesti Rahvaülikoolide Liit, Eesti Koostöö Kogu ja OÜ Toimevõimendi.