Foto: 22.10.2026, K.Aav, Illi külaseltsi juhatuse ja KOV kohtumine

Kristi Aav on viimase poole aasta jooksul pakkunud mentorina tuge Tartumaal, Nõo vallas  asuva Illi kogukonnale. Mida saab üks kogukond mentori toel ära teha? Illi küla kogemus näitab, kuidas sisemisest tahtest ja järjepidevast tegutsemisest saab alguse teadlikum kriisivalmiduse arendamine. Kristi koostatud ülevaatest leiab praktilisi näiteid, kuidas mentor kogukonda toetas, milliste lahendusteni ühiselt jõuti ja millised plaanid on kogukonnal edaspidiseks. See on hea lugemine kõigile kogukondadele, kes soovivad oma inimesi ja valmisolekut kriisiolukordadeks tugevdada.

Illi küla elanikkonna ja demograafilise koosseisu ülevaade

Illi külas elab ligikaudu 190 inimest. Arvestusse on kaasatud nii hajaasustusalad kui ka suvilapiirkonnad, kus võib viibida ka elanikke, kelle ametlik elukoht on registreeritud mujale. Illi kogukonna eestvedaja Jaanika pöördus  2026 aasta kevadel valla spetsialisti poole, et saada ametlikku teavet küla elanikest. Läbi viidud kaardistuse kohaselt jaguneb küla elanikkond vanuserühmade ja haavatavamate sihtrühmade lõikes järgmiselt:

  • Eakad (65+ aastat): ligikaudu 38 elanikku
  • Lasteaialapsed (0–6-aastased): 5 last
  • Kooliealised lapsed ja noored (7–18-aastased): 18 noort
  • Täiskasvanud elanikud: 122 inimest

Eakad ja lapsed moodustavad üle 30% Illi küla elanikkonnast, millega tuleb arvestada kohalike teenuste ja kerksuse planeerimisel.

Illu külakogukonna juhatuse moodustavad kuus aktiivset liiget ning tegevuste planeerimisel kasutatakse avatud koosolekut, kus osaleda saavad teemast huvitatud kogukonnaliikmed.  Kogukonnal ei ole hetkel arengukava, kuid aasta alguses toimuvad üldkoosolekud, kus aktuaalsed ja otsustamist vajavad teemad on arutelus.

Illi kogukonna kriisimeeskond on moodustamisel. Kogukonnas on juba kujunenud esmane rollijaotus, mis toetab kogukonna kriisivalmiduse arendamist. Alari on võtnud eestvedaja rolli kriisiplaani koostamisel ning Jaanika tegutseb kogukonna kommunikatsioonijuhina. Oma rolli toetamiseks täiendab Jaanika aktiivselt valdkondlikke teadmisi, olles hiljuti osalenud ka Tartu Rahvaülikooli kriisikommunikatsiooni koolitusel.

“Kogukonnaliikme kriisiroll peab inimest kõnetama ja lähtuma tema tugevustest ning huvidest. See ei peaks olema pealesunnitud kohustus, vaid võimalus panustada viisil, mis loob väärtust nii inimesele endale kui ka kogukonnale.”

Illi kogukonna tegevused mentorperioodil

Illi kogukond on suurepärane näide kogukonnast, kus on sisemine soov tõsta kohalikku kriisivalmidust ning suurendada elanike kerksust. Kriisikindluse ehitamine ei ole siin „ülaltpoolt tulev kohustus“, vaid teadlik ja sisemine soov turvalisema elukeskkonna loomiseks.

Kui avanes võimalus osaleda mentorprogrammis, haaras Illi küla kriisiaktiiv sellest viivitamatult kinni. Mentori kaasamine pakkus kogukonnale vajalikku tuge – see tagas süsteemse ja järjepideva nõustamise, aitas hoida kriisivalmiduse teemat igapäevaste toimetuste kõrval pidevalt fookuses ning pakkus professionaalset kõrvalpilku olukordades, kus omavahendite või teadmistega oli keeruline edasi liikuda. Mentorlusest kujunes turvaline keskkond, kus otsida ja leida toimivaid lahendusi.

Tegevuste ajatelg kevad-sügis 2026

  • Veebruar – elanikkonnakaitse koolitus külakogukonna juhatusele ning aktiivile. Koolitusel lepiti kokku laiemale kogukonnale mõeldud elanikkonnakaitse koolituse korraldamises, mille üheks fookuseks on kogukonna roll, tugevused ja ressursid kriisideks valmistumisel ning kriisiolukorras tegutsemisel.
  • Mai – Eesmärkide seadmine ja algus:

Projekti eesmärkide täpne sõnastamine ning ühine kokkulepe ja valmisolek tegevustega alustamiseks. Mentor annab aktiivliikmele esmase tagasiside kogukonna koostatud kriisiplaanist.

  • Juuni – Esimene kohtumine ja sihtide seadmine:

Mentori ja kogukonna juhatuse esimene kohtumine Illi Külaseltsi ruumides. Kohtumisel täpsustati mentorluse eesmärke ja pandi paika edasised tegevussuunad. Eesmärkide kaardistamisel ideedele piire ei seatud – kirja said kõik mõtted. Osa neist ei jõudnud küll projekti raames realiseerimiseni, kuid seda mõjuvatel põhjustel: näiteks mõisteti, et elanike kriisiküsitlust ei tasu teha rutakalt, vaid teadlikult ja põhjalikult ette valmistatuna. Küsitluse läbiviimist uude aastasse ei nähta ebaõnnestumisena, vaid väärtusliku õpikoha.

  • August – Kriisiplaani ajakohastamine ja elanikkonnakaitse üritus:

Koos vaadati üle mentori kommentaarid ning viidi sisse täiendused kriisiplaani. Lisaks oli arutelus kogukonnaürituse lõimumine elanikkonnakaitse teemadega. Sel korral otsustati, et üritusel tutvustatakse juhatuse tegevust kogukonna kriisideks valmistumisel ning kõigil soovijatel on võimalus tutvuda esimese kogukonna kriisiplaani versiooniga. Oodatud oli ka tagasiside kriisiplaanile.

  • Oktoober – Kogukonna juhatuse kohtumine kohaliku omavalitsusega:

Toimus tulemuslik kohtumine külaseltsi juhatuse ning Nõo vallavalitsuse esindajatega (nii endise kui ka praeguse kriisispetsialistiga). Omavalitsus tunnustas kogukonda kaasamast ja kogukond avaldas tänu omavalitsuse esindajatele, kes leidsid võimaluse tulla arutelule töövälisel ajal. Kohtumise tulemusena täpsustusid osapoolte võimalused ja valmisolek, omavahelised suhtluskanalid ning viisid, kuidas kriisiolukorras üksteist tõhusalt toetada. Mentorina sain ise kinnitust, kui oluline on osapoolte ühised arutelud ühises ruumis.

Kuhu ja kuidas edasi ehk Illi kogukonna jätkusuutlikkus ja sihid

Projekti viimane kohtumine ei tähenda tegevuste lõppu vaid hoopis vastupidi – kogukonna eestvedajatel ja juhatusel on paika pandud tugevamad ja sihikindlamad plaanid:

  • Illi külakogukonna kriisiplaani täiendamine* Kogukonna kriisiplaan on kaunis dokument, mis lõplikult ei saa kunagi 100% valmis. Iga kohtumine, olukord kogukonnas- vallas jm võib tuua kaasa olukorra, kus tekib vajadus kriisiplaani ajakohastada täiendada või korrigeerida. Oluline on vaid see, et kogukonnas on isikud, kes on võtnud endale vastutusrikka ülesande ja teevad jooksvad täiendused ning teatud juhul kommunikeeriks muutusest ka kogukonna liikmetele., nt kui kontaktisik vm info on muutunud.
  • Praktiline elanikkonnakaitse (kogukonna) koolituse läbiviimine kogukonna liikmetele (koostöös Päästeametiga). Koolitusel lähtutakse nii üksikisiku kui ka kogukonna vaatest.
  • Kogukonnas (kriisi)küsitluse läbiviimine. Kogutakse infot, nt: leibkondlik hakkamasaamine kriisisituatsioonis, teavituskanalite kasutamine, kerksuskeskuse vajalikkus ning valmisolek kriisitiimi abistamiseks, lisaabivajaduse selgitamine jm.
  • Kevadine kriisimäng peredele (pealkiri muutub atraktiivsemaks). Eesmärk: läbi praktiliste ja kaasahaaravate tegevuste kriisiteadlikkuse suurendamine nii üksikisikuna kui ka kogukonna liikmetena. Matkamäng toimuks kogukonna kaunil maastikul ning kaasatakse asutused, kelle valdkondlikud tegevused on seotud elanikkonnakaitse teemadega (nt: Kaitseliit, Naiskodukaitse, Päästeamet, vabatahtlik pääste, Punane Rist, KOV, kogukonna kriisiaktiiv, jne).
  • Kogukonnafond 2027 osalemine. Illi kogukonna juhatus on võtnud suure eesmärgi – „Meie kogukond peab saama hakkama igas kriisis!“ Kogukonnas on olemas pisike seltsimaja, kus külaelanikud saavad koosolekuid pidada. Kuid selleks, et seltsimajast saaks kriisis abiandev kerksuskeksus on vajadus suuremate arenduste järgi, mis vastaksid ka kerksuskeskuse baasnõuetele:
  • Generaatoriga varustatus ja/või generaatori ühendamise valmidus.
  • Minimaalse sidevõimekuse tagamine, lisaks mobiilsidele alternatiivside, nt SAT-telefon, käskjalg või muu läbi mõeldud info edastamise viis abivajajani.
  • Personal, kes haldab kerksuskeskust. (Kogukond peab oluliseks ka personalile täiendkoolituste läbiviimist)

Kogukonnal ei ole hetkel rahalisi vahendeid arenduste tegemiseks. Plaan alustada ettevalmistustegevsustega juba käesoleval aastal, et kevadel, kui taotlusvoor avaneb, ei läheks rapsimiseks.

Miks on kerksuskeskuse loomine oluline?

Ehkki vallas leidub aktiivsemaid kogukondi, kus kriisivalmidusega on juba algust tehtud, puudub piirkonnas seni teadaolevalt ametlikult toimiv kogukondlik kerksuskeskus. Illi küla kriisiaktiiv ja juhatus on veendunud, et kohalikel elanikel on hädavajalik tugipunkt, kuhu kriisiolukorras pöörduda, et:

  • saada ajakohast infot toimunu ja edasiste käitumisjuhiste kohta;
  • varustada peret joogiveega ning soojendada toitu;
  • pääseda soojadesse ruumidesse ja laadida tarvilikke sideseadmeid (telefonid, süle- ja tahvelarvutid);
  • edastada abivajaduse teateid, kui tavapärased sideühendused töötavad tõrgetega või on katkenud;
  • saada esmast psühhosotsiaalset abi ja tuge. 

Kogukonna kriisitiimi võimestamine ja meeskonna kasvatamine

„Ütleme ausalt – kätemerd kriisitiimi kuulumiseks hetkel ei ole“. Kogukonna kriisimeeskonna tugevdamine on pikaajaline protsess. Kui kogukonnaürituste korraldamises löövad elanikud rõõmuga kaasa, siis konkreetse vastutuse võtmine kriisis tekitab veel ebakindlust. Peamiste takistustena tulevad esile kriisiväsimus, ebaselgus rollide ja ootuste ees ning hirm, et kriisi hetkel ei suudeta lubatud ülesandeid täita või end pikemalt ühe spetsiifilise teemaga siduda.

Illi küla kriisiaktiiv on veendunud, et valmisolek ja usaldus kasvavad läbi ühise tegutsemise. Mida rohkem korraldatakse koosviibimisi, kohtumisi ja ühistegevusi, seda tugevamaks muutuvad kogukonnasidemed. Toimiv kogukond sünnib järk-järgult – üksi võib küll hakkama saada, kuid üheskoos ollakse oluliselt võimekamad, vastupidavamad ja valmis teineteist igas olukorras toetama.

Kokkuvõtte koostas : Kristi Aav, kogukonna mentor, 03.11.2026. Mentorlus on osa Siseministeeriumi strateegilise partnerluse raames läbi viidavast „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“ tegevusplaanist, mille on välja töötanud ja viivad ellu MTÜ Rahvaülikoolide Liit ja MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused koostöös Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi, SA Eesti Koostöö Kogu ja OÜ Toimevõimendiga.