Kokkuvõte 30. oktoobril toimunud veebinarist, koostas Eha Paas

Eesti kogukonna arendajatega arutles eetika teemal Sarah Banks, kes on Durhami ülikooli sotsioloogia osakonna professor ning sotsiaalse õigluse ja kogukonna keskuse asutaja ning kaasdirektor. Sarah Banks on toimetanud koos Peter Westobyga raamatu eetikast, võrdsusest ja kogukonna arengust (Ethics, Equity and Community Development, Policy Press, 2019) ning koos Linda Shevalleri ja Pradeep Narayananiga olnud kogukondade arendamise eetika ajakirja Community Development Journal erinumbri kaastoimetaja (jaanuar 2023). 

Selleks, et rääkida eetikaküsimustest kogukondade arendamisel, on vaja alustuseks defineerida, mida me mõtleme kogukondade arendamise all. Rahvusvaheline Kogukondade Arendamise Assotsiatsioon (International Association for Community Development (IACD)) sõnastas 2016 aastal kogukondade arendamise järgnevalt:

 Kogukonna arendamine on praktikal põhinev kutseala ja akadeemiline distsipliin, mis edendab osalusdemokraatiat, säästvat arengut, õigusi, majanduslikke võimalusi, võrdsust ja sotsiaalset õiglust, organiseerudes, harides ja jõustades inimesi nende kogukondades, olgu kogukonnad siis kohalikud, identiteedi või huvipõhised, nii linnades kui ka maapiirkondades. (2016,  https://www.iacdglobal.org/about )

Eestis ei ole me praktikute, teadlaste ja kogukondade arendamisega tegelevate organisatsioonidega ühiselt definitsioonis kokku leppinud.  

Miks on eetika küsimused kogukondade arendamisel olulised? 

Sellele küsimusele annab Sarah vastuse oma järgmise mõttega „… kogukonna arendustöö ei nõua mitte ainult teadmisi ja oskusi, vaid ka pühendumust idealistlikele väärtustele, oskust tulla toime vältimatute vastuolude ja dilemmadega, olla loominguline ja empaatiline ning teha pidevat, kuid sageli varjatud eetikatööd, näiteks väga politiseeritud kontekstides, kus ebavõrdsus on endeemiline ja juurdunud. (Banks, 2019, lk 29–30)

Mind kõnetab Sarah’i mõtetes just väärtustele pühendumine ja oskus toime tulla vastuolude ja dilemmadega. Kuid kes ütleb, mis on need idealistlikud väärtused? Juhul, kui on olemas arusaam kogukondade arendamise sisust, võiksid idealistlikud väärtused sealt tulla.  

Eetilised normid ja kokkulepped aitavad luua kogukonna arendajale ka turvatunnet. Kokkulepitud normide järgi on lihtsam otsustada ja ennast vajadusel kaitsta, teisalt aitavad ühised eetikanormid meil sobituda gruppi ja laiemalt ühiskonda. Lisaks aitavad need ennetada probleeme, konflikte. 

Kogukonna arendajatel Eestis ei ole oma eetikakoodeksit –ehk tuleks meil sellest alustada? Teisalt ei pruugi kellegi kirja pandud eetikanormid panna inimesi veel nende järgi tegutsema. Küsimus taandub ikkagi sellele, kas me mõtestame ühiselt kirja pandud väärtused ja tegutsemise kokkulepped läbi ning rakendame neid igapäevases praktikas.

Veebinaril osalesid nii Tartu kui Tallinna ülikooli tudengid. Uurisin Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži õppekava “Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas” tudengitelt kogukonna arendamises eetika teema käsitlemise vajadust. Mida tudengid arvasid?

  • Eesti arengus, nii kohalikul kui ka maailma tasandil, on vaja teadvustada inimlikkuse arendamise vajadust, mille üheks alustalaks on kogukondade teadlik arendamine. Eetika küsimused on aga kogukonna arendamise tuumaks. 
  • Kogukonnatöö eetika küsimuste sõnastamine võimaldab kogukonnatööd õiglaselt, mõtestatult ja praktiliselt ellu viia. 
  • Eetikanormide sõnastamine aitaks ka laiemal avalikkusel mõista kogukonna arendaja tööd. Samuti aitaks see teha kogukonnatöö kui professiooni nähtavamaks ja “tõsiseltvõetavamaks” nii ühiskonnaliikmete kui riigi tasandil.
  • Kogukondade koostöö tekkeks ja arenguks on oluline, et ühise tegutsemise aluseks olevad väärtused on läbi arutatud ja kokku lepitud. See väldib arusaamatusi ja aitab lahendada eetilisi dilemmasid. 
  • Meil on eetika kokkuleppeid vaja, et lahti lasta arusaamast “alati on nii olnud”.
  • Kogukonnatöö eetikaga on vaja Eestis tegeleda, sest inimesed on unustanud elementaarsed kooselamise ja -tegutsemise põhimõtted. 

Nii mind kui ka Haapsalu tudengeid kõnetas Sarah Banksi veebinaril välja toodud  kolm eetika tasandit:

Mikroeetika – igapäevased suhted ja interaktsioonid, mis sageli on nähtamatud (nt vestlused kogukonna kaaslaste vahel). Tegemist  on igapäevase praktikaga suhtlemisel ja vastastikkusel. Tudengid leidsid mikroeetika tasandi aruteludes, et kogukonna arendajatena saame nügida kogukondades omavaheliste suhete kujunemist läbi lihtsate tegevuste, näiteks läbi teretamiste, ühiste toiduõhtute, teineteise ärakuulamise ja märkamise. Sellel tasandil on igal inimesel vastutus valikute ees, kuidas suhestutakse teistega.

Mesoeetika – kogukonna arengu kaasamise ja tegutsemise strateegiad (nt kas kaasamine toimub kogukonnapõhiste kokkulepete alusel või kasutame ülevalt alla lähenemisi)  Sellel tasandil on peamine mõjutegur kogukonna arendaja ise ja tema valikud. Tudengid tõid selle tasandi aruteludes välja kogukonna arendaja isikuomaduste teema. Tekkis küsimus, kas igaüks ikkagi sobib kogukonna arendajaks. Leiti, et tänapäevane kogukonna arendaja peab olema salliv, neutraalne julgustaja ja võimestaja. Kuidas ta aga oskab eetilisi dilemmasid lahendada, sõltub paljuski tema kommunikatsioonioskustest. 

Makroeetika – võimu ja ressursside jaotus ühiskonnas (näiteks kuidas me jagame toetust, ressursse abivajajate vahel). Siin on olulisel kohal poliitika ja kuidas me kogukonna arendajana olemasolevas poliitikaraamistikus toime tuleme. Antud tasandi arutelud osutusid ehk kõige keerulisemaks. Mida siin siiski teha saab? Ühelt poolt on meil Eestis hästi, meil on demokraatlik riik, aktsepteerime erinevusi, mitmekesisust jne. Kuid kuidas asjad tegelikult on?  Tudengite arutelust koorus välja siiski vajadus kokku leppida ja kirja panna, mis on kogukonna arendamisel eetilised käitumisnormid. See on eriti oluline näiteks omavalitsustes või riigiasutustes kogukondade arendamise suunal töötavatele inimestele. Ühised eetikanormid ja kokkulepped aitaksid neil teha otsuseid ja neid ka vajadusel oma kollektiivis põhjendada.  


Mis siis ikkagi aitab ühel kogukonna arendajal eetiliste dilemmadega hakkama saada? 

Sarah Banks pakkus meile eetiliste dilemmade juhtumite analüüsiks välja kolm küsimust: 

1) Millised on juhtumi eetilised probleemid? 

2) Kuidas sina käituksid?

3) Kuidas oma tegevust eetiliselt põhjendaksid? 

Neid küsimusi võiksid kogukondade arendajad endalt küsida, kui satuvad eetiliste dilemmade ette. Vahel tasub erinevate juhtumite puhul ka aeg maha võtta ja mõelda oma valikute üle. Sarah nimetas seda aeglaseks eetikaks. 

Mina ise olen oma kogukondade arendamise töös juba aastaid tagasi sõnastanud ja lausa kirja pannud enda eetikanormid. Need on mind aidanud nii otsuste tegemisel, milliseid kogukondade arendamise töid ma vastu võtan, kui ka eetiliste dilemmade olukorras lahenduste leidmisel. Soovitan oma töö eetikapõhimõtted läbi mõelda igal kogukondade arendajal.

Kogukondade arendajal aitavad oma tööd eetilistest aspektidest läbi mõelda ka Sarah Banks poolt välja toodud kogukonna arendaja seitse omavahel seotud eetikatöö komponenti.  Vaata ka Sarah Banksi artiklit  (Banks, 2022, lk 7–8) 

  1. Raamimistöö – olukorra eetiliselt oluliste tunnuste tuvastamine ja neile keskendumine; enda ja ettetulevate olukordade asetamine poliitilisse ja sotsiaalsesse konteksti; raamide läbirääkimine/koosehitamine teistega (sh teenusekasutajate ja kolleegidega).
  2. Rollitöö – rolli täitmine teiste suhtes (advokaat, hooldaja, kriitik); positsiooni võtmine (osaline/erapooletu, lähedane/kauge); läbirääkimise rollid, rolli ootustele vastamine. 
  3. Emotsioonitöö – hooliv, kaastundlik ja empaatiline olemine; usalduse loomine; reageerimine teiste emotsioonidele.
  4. Identiteeditöö — oma eetilise mina kallal töötamine; identiteedi loomine eetiliselt hea professionaalina; ametialase identiteedi läbirääkimine; ametialase aususe säilitamine.
  5. Põhjendustöö – moraalsete hinnangute ja otsuste tegemine ja põhjendamine; eetiliste hinnangute ja taktikate arutamine teistega; eetilise tegevuse strateegiate väljatöötamine.
  6. Suhtetöö – teistega dialoogi pidamine.
  7. Esitustöö – oma töö aspektide teistele nähtavaks tegemine.

Eriti oluline on raamimistöö. See räägib sellest, kuidas olukorda nähakse: kes ja mis on esiplaanil eetilise tähelepanu väärilisena; kes ja mis on taustal mõjurite, põhjuste või oluliste teguritena; kui terav on fookus eetilisel kahjul või rikkumisel ja mis on pildil udune, ebaselge või üldse puudu. See hõlmab eetilise taju tööd, mida mõnikord nimetatakse “eetiliseks tundlikkuseks”, mis hõlmab olukorra eetiliselt oluliste tunnuste tuvastamist (Audi, 2013).

Kokkuvõttes avas meie veebinar eetika teemat kogukondade arendamise valdkonnas üsna põgusalt ning süvitsi minevad arutelud on alles ees. Loodame, et nii veebinar kui eelpool toodud mõtted julgustavad kogukonna arendajaid põhjalikumalt tutvuma Sara Banksi artiklitega ja enda jaoks teemat läbi mõtestama. 

Kasutatud kirjandus

  • Audi, R. (2013) Moral Perception, Princeton University Press, Princeton, NJ.
  • Banks, S. (2019) Ethics, equity and community development: mapping the terrain, in S. Banks, P.Westoby eds, Ethics, Equity and Community Development, Policy Press, Bristol, pp. 3–35.
  • Banks, S. Shevellar, L. Narayanan, P. (2022) Ethical issues in community development: setting the scene Community Development Journal, Volume 58, Issue 1, January 2023, Pages 1–18, https://doi.org/10.1093/cdj/bsac043
  • Community Development Journal Volume 58, Issue 1, January 2023 Special issue: Ethics in Community Development https://academic.oup.com/cdj/issue/58/1
  • International Association for Community Development (2016) https://www.iacdglobal.org/about 

Eetika teemaline veebinar oli osa Siseministeeriumi strateegilise partnerluse raames läbi viidavast „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“ tegevusplaanist, mille on välja töötanud ja viivad ellu MTÜ Rahvaülikoolide Liit ja MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused koostöös Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi, SA Eesti Koostöö Kogu ja OÜ Toimevõimendiga.