Foto Kaisa Linno
Kui räägime turismi arendamisest, mõtleme enamasti sellele, mida külalistele näidata. Millised on piirkonna vaatamisväärsused? Kus asuvad kaunimad matkarajad? Mida võiks veel juurde ehitada või välja mõelda?
Lahemaal ellu viidud kogukonnaturismi arenguprogramm näitas aga midagi muud. Kõige meeldejäävamad külastuselamused ei sünni tingimata uutest atraktsioonidest, vaid inimestest, nende lugudest ja kogukonnast, kes oma kodukohta avab.
MTÜ Arenduskoja Leaderi koostööprojekti „Põhja-Eesti Paepealsed maitsed!“ raames toimunud kogukonnaturismi arenguprogramm tõi kokku Lahemaa külade inimesed, et ühiselt mõtestada, kuidas oma kodukohta tutvustada nii, et sellest võidaksid nii kohalik kogukond kui ka külalised. Programmi viisid läbi Lahemaa Turismiühing ja MTÜ Ökokuller ning seda kaasrahastas Euroopa Liit.
Erinevalt tavapärasest turismitoote arendamisest ei alustatud seekord vaatamisväärsuste nimekirjast. Kõigepealt õpiti uuesti märkama oma küla. Kaardistati kohalikke inimesi ja nende oskusi, koguti mälestusi ja lugusid, otsiti üles vanu fotosid, räägiti kogukonna traditsioonidest ning mõeldi, mis teeb just selle paiga eriliseks.
Alles seejärel hakati looma külastuskogemusi.
Nii valmisid kuus Lahemaa külade ringi, kus külastaja ei kohtu mitte lihtsalt giidiga, vaid kohaliku inimesega. Küla tutvustatakse läbi isiklike lugude, tänapäevase elu, kohaliku toidu ja ühiste tegevuste. Külastaja ei ole pealtvaataja, vaid külaline.
See kogemus võiks panna mõtlema ka laiemalt. Kui räägime kogukondade arengust, ettevõtlusest või kohaliku majanduse elavdamisest, kipume sageli otsima uusi investeeringuid, ehitisi või teenuseid. Samal ajal võib kõige väärtuslikum ressurss olla juba olemas – inimesed ise.
Kokkuvõtte koostanud Kaisa Linno sõnastab programmi peamise õppetunni tabavalt:
„Lahemaa kogukonnaturismi arenguprogrammi suurim väärtus ei olnud üksnes uute turismitoodete loomine, vaid kogukonna ühine õppeprotsess. Külad õppisid märkama oma tugevusi, väärtustama igapäevast elu ning jutustama oma lugu viisil, mis on huvitav nii külalisele kui ka kohalikele endile.“
See mõte ulatub turismist kaugemale. Kui kogukond õpib märkama oma inimesi, nende teadmisi, oskusi ja lugusid, tekib tugevam identiteet, kasvab koostöö ning sünnivad uued võimalused ka ettevõtluseks ja kohalikuks arenguks.
Programmi lõpus valmis kuus omanäolist külaringi – Kolga, Valgejõe, Suurpea, Käsmu, Võsupere ja Vergi. Kuid ehk olulisemgi kui valmis turismitooted oli see, et kogukonnad avastasid uuesti iseenda.
Just selles peitubki kogukonnaturismi suurim väärtus. See ei loo ainult põhjuse piirkonda külastada, vaid aitab inimestel märgata, kui palju väärtust on juba olemas nende endi kodukohas.
Võib-olla tasub seda mõtteviisi kasutada ka mujal. Mitte ainult turismis, vaid igal pool, kus soovitakse elavdada kohalikku elu ja majandust. Sest kestlik areng algab sageli kõige lihtsamast küsimusest: kes on need inimesed, kes selle koha päriselt eriliseks teevad?
Kokkuvõtet protsessist ja valminud külade ringidest saad rohkem lugeda siit!