MTÜ Töömaja vabatahtlikest kogukondade arendajad käisid Erasmus pluss programmi kaudu tutvumas Lapimaa kogukondade tööga 26. september kuni 3. oktoober 2024
Kust kõik alguse sai?
Idee minna õpirändele sai alguse MTÜ Töömaja toetavate vabatahtlike kogukonna arendajate vestlustest. Nimelt on üks Töömaja juhte, Maarja Võrk lõpetanud Tartu Ülikooli õppekava kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu. Töömaja tegutseb Järvakandi lähedal Ahekõnnu külas, pakkudes üheaastast töökeskset rehabilitatsiooni sõltuvusprobleemidega inimestele. Õpingute käigus tekkis Töömajale Maarja kursusekaaslastest vabatahtlike meeskond, kes aitas ühingul läbi mõelda, kuidas rehabilitatsiooni lõppedes toetada endisi sõltlasi kogukonda integreerimisel. Nii tekkis visioon Järvakandi kogukonnamajast, kus tegutseks pagaritöökoda, oleks iseteenindav kohvik, ruum kogukonnale, majutuskohad nii kogukonna ettevõtete töötajatele kui ka kohalikele külalistele ning rehabilitatsioonist väljunud ja elu uuesti alustavatele endistele sõltuvusprobleemidega inimestele. Koos toimetades kasvasid kursusekaaslased kokkuhoidvaks meeskonnaks ja on jäänud Töömaja juurde vabatahtlikena toimetama. Ühistes aruteludes otsiti võimalusi ennast kogukonnatöö teemadel täiendada ja nii jõutigi Erasmus pluss programmi poolt pakutava õpirändeni.
Lapimaal võttis meid vastu Peräpohjolan Leader tegevusrühm, kes aitas korraldada põnevad kohtumised erinevate kogukondade arendajatega. Peräpohjolan Leader ry toimib Euroopa Leader programmist lähtuvalt ja on üks 52st Soome Leader tegevusrühmadest. Ühing toetab kohalikke arendustegevusi ja pakub rahastust erinevatele projektidele, mis edendavad piirkonna elujõudlust ja elanike heaolu. Tegevusgrupi juhataja Marjut Ahonen tutvustas meile Peräpohjan Leader tegevusgrupi järgnevate aastate peamisi fookusteemasid.
- Säästev areng
Külakogukondi, ettevõtjaid ja teisi tegijaid julgustatakse edendama Lapimaa püüdlusi saada süsinikuneutraalseks provintsiks ja tugevdama looduslikku mitmekesisust. Fookus on suunatud energia- ja ressursitõhususele. Samas peetakse säästliku arengu kavandamisel oluliseks paikkonnaga arvestamist.
- Info, digitaliseerimine ja nutikad lahendused
Piirkonnas arendatakse kaugtöö võimalusi, mitmekesist ettevõtlikkust ja võimalusi mitmes kohas elamiseks. Oluline on maapiirkondades inimeste, sh. eakate digioskuste tõstmine. Julgustatakse külasid osalema Arukate külade programmis ja otsima kohalikele probleemidele nutikaid lahendusi. Läbi lugude ja kultuuri soovitakse esile tuua piirkonna traditsioonilist teadmist ja kunsti.
- Iseseisvalt hakkama saamine, varustuskindlus ja kohalik toit
Siin on sihiks, et Peräpohjola külade kogukonnad, ettevõtjad ja teised piirkonnas tegutsejad valmistuksid kriisiolukordadeks ja kliimamuutustega hakkama saamiseks. Eesmärk on kohaliku tooraine ja toodete väärtustamine, sh. peetakse oluliseks kohalikku toidutootmist ja loodustooteid pakkuvate ettevõtluse arendamist. Külasid julgustatakse otsima detsentraliseeritud lahendusi taastuvenergia tootmiseks.
- Noored, võrgustikud ja rahvusvahelisus
Toetatakse noorte osalemist oma kodupiirkonna arendamisel ja külakogukondade tegevuste järjepidevuse hoidmist. Oluliseks peetakse maakohtades huvitegevuse ja vaba aja veetmise võimaluste arendamist. Samuti rahvusvahelise koostöö loomist maaturismi vallas ja ettevõtluse kompetentsi tõstmisel.
Fotol Marjut Ahola ja Eha Paas projekti dokumentidega tutvumas.
Peräpohjolan Leader meeskonnal on hea koostöö Lapimaa külade ühendusega. Kohtusime Lapimaa külade ühenduse asjamehe – kohaliku koordinaatori Pirjo Riskiläga. Pirjo töö on Lapimaa külade toetamine läbi koolituste, nõustamise ja teavitustöö korraldamise. Ühendus teeb koostööd külade ja valdadega ning ka erinevate organisatsioonide vahel, näiteks ollakse osaline maakondlikus turvalisuse nõukogus. Lisaks kogub Pirjo küladelt infot külakeskuste kohta, projektide kohta kui ka kogukondades tehtud vabatahtliku töö tundide kohta. Eelpool toodud infot kogutakse üle Soome ja Soome külade ühenduse andmetel tehti Soomes 2023 aastal külades 5,6 miljonit tundi vabatahtliku tööd, mis rahalises väärtuses loob lisaväärtust ühiskonda 84 miljoni euro ulatuses. Kindlasti võiks ka Eestis nii külade osas, kui ka laiemalt ühendustest tehtav vabatahtlik töö kui lisaväärtus ühiskonnas olla numbrites esitletud ja nähtav.
Ääretult inspireeriv oli ka kuulata Rovaniemi Külade Arendamise Sihtasutuse esindajat Matti Alatalot. Tegemist on erarahastusel sihtasutusega, mis iga-aastaselt toetab külade arengule suunatud projekte ning pakub 0-intressiga sildfinantseerimist ühingutele. Just see viimane pani mõtlema, miks meil Eestis endiselt selline lahendus puudub. Selleks, et teostada Euroopa Liidu rahastusel suuremaid projekte, peavad ühendused enamasti suutma teha kulutused omavahenditest ja alles peale aruannete heakskiitmist laekub raha. Rovaniemi Külade Arendamise Sihtasutus pakub siin väga olulist tuge oma piirkonna ühendustele, sest ilma sildfinantseerimiseta jääksid projektid tegemata.
Õpirände käigus külastasime kolme Lapimaa küla ja kohtusime sealsete kogukonna eestvedajatega.
Sinettä küla kogukond tegutseb Sinettä külamaja juures, mis on kogukonna poolt hoitud endine koolimaja, kus palgatööl üks kogukonna inimene. Külamaja on kogukonnale avatud ja kõik huvilised on oodatud. Üheks olulisemaks teemaks on noorte kaasamine ja nende toomine ekraanide tagant õue liikuma. Selleks rajati talgukorras kepphobuste rada, mis tänaseks on osutunud noorte seas väga populaarseks.
Fotol grupipilt meie kogukonna arendajad ja Sinettä külaseltsi inimesed. Esireas ka meie vastuvõtja Marjut Ahola ja Lapimaa külade asjatundja Pirjo Riskilä.
Sodankyla kogukond koondub Sodankyla ühenduste maija. Maja haldab Sodankyla ühenduste katusühing, kelle liikmeteks on 48 erinevat kohalikku ühingut. Kõik ühingud maksavad liikmemaksu ja saavad lähtuvalt sellest ka maja kasutada nii oma kontoriruumina, kui tegevuste elluviimiseks. Samas on maja avatud ka kohalike inimeste initsiatiivile, näiteks kui grupp inimesi tundis, et nad tahaks päeval tantsida, siis said nad selleks maja ruume kasutada. Ehk siis idee on pakkuda ruumi ja julgustada inimesi ise läbi viima tegevusi, mis neid kõnetab. Põnevana kõlas ka noorte täiskasvanute klubi, mis kogunes aeg-ajalt kogemusi jagama ja teineteist toetama.
Fotol kokkusaamine Sodankylä ühenduste maja eestvedajatega.
Pyhä külas oli kogukond enesemääratlemise faasis. Pyhä on piirkond, kus käib väga palju turiste ja nii tuleb kogukonnal leida tasakaal turistidega toime tulemise ja suhete hoidmisega oma kogukonna inimeste vahel. Hetkel oli teemaks oma ühise ruumi leidmine. Silmapiiril oli vana koolimaja, mis loodetakse ühiselt kujundada kogukonnakeskuseks.
Fotol kohtumine Pyhä kogukonna eestvedajatega.
Kõigi kolme külastuse juures joonistusid välja samad teemad, mis täna Eesti kogukondades: ühise ruumi loomine, vabade vestluste tähtsus, koostöö omavalitsustega ja rahastuse teemad. Samuti kuidas siiski mõõta kogukondade tööd? Mis on need mõõdikud, mis annaks ka arvestatava sisendi erinevate otsustajate ja rahastajate silmis?
Ühise ruumi loomise osas peeti vajalikuks ühise füüsilise ruumi olemasolu – näiteks kogukonnahoone. Meie enda kogemuse hulgas on näide kogukonnas ühtekuuluvustunde loomisest ilma olemasoleva füüsilise ruumita, mis inspireeris meid kogukonna loomist ja arendamist analüüsima peamiselt suhete loomise aspektist ning leidma lahendusi olukordades milles kogukonnal ei ole erinevatel põhjustel võimalik ühist hoonet kasutada/luua. Siin nägime võimalust ka edasisteks kogemusvahetusteks, mille raames saame jagada omalt poolt meie vabatahtlike seas olevat kogemust sellel teemal.
Lapimaa loodusest ei saa üle – ega ümber
Lisaks erinevate kogukondade külastamisele oli meil võimalus näha nende piirkondade looduskauneid kohti. Meil õnnestus matkata Juumas Väikesel Karurajal ja Pyhäs Iso Kuru rajal. Rajad oli kohalike perede ja sõpruskondade seas äärmiselt populaarsed, julgelt võib öelda, et meiega samal ajal oli radadel ligikaudu sada inimest. Soome pered armastavad koos aega veeta värskes õhus liikudes.
Fotol meie grupp Pyhäs Iso Kuru rajal.
Osalejate mõtteid:
Maarja (Töömaja teenusejuht): Õpiränne Lapimaale andis mulle väärtuslikke õppetunde ja kinnitust, et oleme Töömajaga õigel teel. Eriti inspireeris mind Sodankyla ühenduste maja, mis suutis edukalt tuua kokku erinevad grupid – noortest kuni eakateni – pakkudes neile võimalust tegeleda oma huvidega ja katsetada uusi tegevusi. See kinnitas, kui oluline on kuulata kohalikke vajadusi ja luua ruum, kus igaüks saab vabalt tegutseda. Sama lähenemist kavatseme rakendada ka tulevases Järvakandi kogukonnamajas.
Õpirändel mõistsin ka seda, et edukaks toimimiseks ei pea me liigselt rõhutama tööd ühe kindla sihtgrupiga, näiteks sõltuvusprobleemidest taastujatega. Kuigi Lapimaal teati meie tööst selle grupiga, ei rõhutatud seal kuskil eraldi ühe grupi käsitlemist. Samamoodi peaksime ka meie looma keskkonna, kus rehabilitatsiooniprogrammist väljunud inimesed sulanduvad sujuvalt kogukonna tegevustesse, ilma et nende minevikku liigselt esile toodaks. See aitab luua kaasava ja toetava kogukonna, kus igaüks tunneb end väärtuslikuna.
Õppereis tõi esile Töömaja vabatahtlike tugevused ning näitas, kuidas saame neid tulevikus veelgi paremini kogukonna arendamisel kasutada ja edasi arendada.
Sandra: Sinettä ja Sodankyla näitel mõtestasin läbi nende praktiliste näidete kogukonna arendamist lähtuvalt (piirkonna) inimeste huvidest, soovidest ja tugevustest. Hea näitena võtsin kaasa Sinettä külamaja kepphobuste raja, mis sai alguse laste huvide märkamisest ning arenes seejärel olemasolevaks tegevusrajaks mis leiab aktiivset kasutust. See näitlikustab hästi kõikide kogukonnaliikmete – ka laste – kaasamist, nende soovide märkamist ja arvestamist. Rada on ka heaks näiteks tegevusest mis ühendab inimesi põlvkondade-üleselt – kuna kepphobusesport on populaarne ka täiskasvanute seas siis pakub see ühisosa nii väikestele kui suurtele. Ka Eestis on kogukondade arendamise suunal aina enam tähelepanu saav teema, kuidas ja millistel viisidel soodustada erinevate vanusegruppide inimesi koos tegutsema ja ühendust looma, fookusega just lastel ja eakatel. Head näited on siinkohal oluliseks inspiratsiooniks, mille toel julgustada loovat mõtlemist, erinevate inimeste kaasamist ja tulenevalt koosloomest millegi uue ja eksperimentaalse loomist.
Veronika: Õpirände ajal toimunud kohtumised erinevates kogukondades olid väga rikastavad – ühest küljest selgus, et kogukondadel on sageli sarnased väljakutsed: kuidas jagada ühtset visiooni ja liikuda kogukonnaga ühiselt; kuidas kaasata inimesi, kes ei ole püsivad elanikud (suvitajad, puhkajad); kuidas tagada stabiilne rahastus; kogukonna oma kooskäimise koha vajadus.
Väga huvitav oli kuulda Sodankylä kogukonnakeskusest, kus saavad toimetada paljud erinevad grupid – suur osa rahastusest tuleb aastatoetuse näol, kuid on ka liikmemaksud. Ometi on kohalikele kogukondadele loodud tasuta ruumide kasutamise võimalus, mis tundus eriti paeluv. Nende väljakutse oli sotsiaalsete mõjude hindamine – kuidas rahastajatele, sh omavalitsusele kogukonnakeskuse kui teenuse kasu tõestada. Sarnane väljakutse on ka meil Eestis – kuidas näidata tugeva kogukonna mõju rahastajatele numbrites.
Pyhä kogukonna vestlustest selgus eelkõige vajadus oma koha järele. Põnev oli kuulda, kuidas erinevate kohtumiste käigus on kõik saanud unistada ja panustada nägemusse oma kogukonnamajast.
Sinettä kogukonnas külastasime LEADER programmi abil valminud sauna, vahva oli ka näha, kuidas noorte jaoks loodud kepphobuste rajal huvilised juba ringi kappasid. Samuti tekitas huvi kohalik FOND, millest on võimalik kogukonna projektideks intressivaba laenu küsida. See võimaldab paljudel ettevõtmistel tagada nõutud omafinantseeringu ning seeläbi saada positiivne rahastusotsus.
Marju: Minu jaoks oli siiralt täiesti uus kogemus nii teadlikult, sellise mõtestatud järeltegevusena koos reisida ühiste õpingukaaslastega. Selles oli mingi sõnulseletamatu väärtus, tarkus ja lumm, mis jääb kestma. Meie oskused, teadmised ja kogemused olid omajagu laagerdunud peale ühise õpiteekonna lõppu 2 aastat tagasi ja seal ühisel õpirändel filtreerus see kõik kokku selliseks ühiseks sügavamaks tarkuseks, millega saime olla inspireerivad partnerid ja vestluskaaslased Soome kolleegidele ning üksteisele. See õhin mõtestada ja oma teadmisi paigutada kohalikku, Soome-Eesti ja laiemasse konteksti oli ääretult inspireeriv ja sütitav. Meie kõigi erinevad teadmised ja olemise viis moodustas isegi ootamatult ägeda terviku, mis peegeldus tagasi ka inimestelt, keda oma rännul kohtasime.
Kokkuvõttes. Oli põnev, vestlusi ja avastusi täis õpirännak, mille käigus saime mõtteid nii Töömaja juures toimetamiseks kui ka igaüks oma kogukondades tegutsemiseks. Õpirändelt tekkinud kontaktid on viinud meid edasise koostöö planeerimiseni. Kavas on kokku panna koostööprojekt, mille raames Pyhä kogukonna inimesed saaksid tulla tutvuma meie tegemistega, uue partnerina kavandame kaasata Taani kogukonna esindajad, et neilt õppida permakultuuri ja kogukonna aedade rolli kogukondade ühendamisel.