Eestis esmakordselt toimunud kogukonna arendamise inspiratsioonipäev KAI tõi Tartu Ülikooli raamatukokku kohale 120 kogukonna teemadel kaasamõtlejat – nii kohalike omavalitsuste võtmeisikuid, kogukonna arendamise teadlaseid ja õppureid kui täna praktikas kogukondadega töötavaid ja neid nõustavaid inimesi.
Kogukondade olulisus ja populaarsus on kasvutrendis
Kogukondadega puutuvad oma töös lähemalt või kaugemalt kokku paljud eri inimesed. Ka kogukonna sõna on järjest populaarsem ja mitmetähenduslikum. Samas kasutatakse seda tihti ka trendisõnana, mõtestamata selle tegeliku sisu. Seetõttu on oluline luua ühist mõtteruumi kogukondadest, nende arendamise vajalikkusest ja võimalustest Eestis. Kogukonna arendamise inspiratsioonipäeval vaadati valdkonna juhtivate mõtlejate ja teadlaste toel otsa kaasaegsele käsitlusele kogukondade arendamisest ning harjutati töötubades kogukonna arendamise oskuseid.
Tartu Ülikooli kogukonnatöö õppejõud ja sotsiaalse innovatsiooni teadur Dagmar Narusson
Tartu Ülikooli kogukonnatöö õppejõud ja sotsiaalse innovatsiooni teadur Dagmar Narusson tegi sissevaate kogukonna tähendustesse, selle arendamist raamistavatesse käsitlustesse ning kogukonna arendaja rolli mõtestamisesse. Tema sõnul on kõik kogukonnad unikaalsed. Kogukondadega tegelemine on oluline, sest kogukondadest tuleb üks osa inimeste identiteedist. Kogukondades leiab aset inimeste omavaheline suhtlemine ja vastastikune teineteise toetamine. Sealt kasvab välja hooliv ühiskond. Kogukondades tegutsemisel peame aga aega varuma, kuna iga kogukond saab tegutseda just nii kiiresti, kui kasvab omavaheline usaldus. Peame panustama omavaheliste suhete tugevdamisse ja seeläbi looma usaldust, mis aitab edasi liikuda. Kogukondade arendamisel tasub mõelda, kuidas mitte olla abistaja mentaliteediga, mitte keskenduda pealispindsele ega takerduda võrdlemisse ning puudustele keskendunud narratiivi.
Maailma juhtiv kogukonna arendamise valdkonna uurija ja kõneleja Cormac Russell juhtis oma ettekandes tähelepanu kogukondades peituvatele ressurssidele. Ta leidis, et kogukondades olevad ressursid tuleb nähtavaks teha.
Maailma juhtiv kogukonna arendamise valdkonna uurija ja kõneleja Cormac Russell
Mida tähendavad kogukonna ressursid?
Alustuseks tasub kaardistada paikkondlikus kogukonnas elavate inimeste endi oskused ja teadmised, mida nad on valimis kogukonnaga jagama. Kogukonna inimeste omavahelised suhted, vastastikkus ja usaldus on justkui nähtamatud ressurssid, mille baasilt saab kogukonda edasi arendada. Kuid ka meid ümbritsev väliskeskkond, näiteks maa, hooned, avalik ruum ja rohealad, aga ka kultuurikeskkond, näiteks meie lood ja pärand, on kõik kogukonna ressursid. Iga koht, mille inimesed on valinud oma elukohaks, on valitud põhjusega. Seni kuni inimesed jäävad, jäävad ka need põhjused. Kogukonna inimesed on kõige lähemal mõistmaks ja mõtestamaks mingi koha tugevusi. Küsimus on, kas me oskame kogukondade arendamisel oskame ressursse esile tuua, julgustada inimesi oma andeid jagama ja kogukondi arendama just selles suunas, mis kohalikele inimestele õige tundub?
Valitsemine ja kogukonnad
Kogukondadest rääkides ei saa mööda minna valitsemise ja kogukonna suhtest. Kogukondade heaks käekäiguks on oluline kogukondade ja omavalitsuste koostegutsemine. Selleks on aga vaja dünaamilisi institutsioone, kes mõistaksid, et kõike ei saa ega ole mõistlik teenustena inimestele pakkuda. Pigem tuleb leida võimalusi, kuidas panustada soosiva keskkonna loomisega kogukondadesse nii, et nad saaksid ise oma arenguid juhtida ja heaolu luua, mitte olla lihtsalt tarbijad.
Cormac Russelli selleteemalisi mõtteid saab kuulata tema ettekande “When Community Itself is Healthy” salvestusest, mis on kättesaadav veebilehelt: https://healthqualitybc.ca/resources/cormac-russell-plenary-presentation-quality-forum-2023/
Inspiratsioonipäeva jooksul toimunud töötoad toetasid ekspertide ja praktikute eestvedamisel nii arutelukultuuri edendamist kogukondade ja kohalike omavalitsuste vahel, kogukonna ressursside avastamist kui kogukonnas kriisideks valmistumist. Kõikide töötubade teemad ja metoodika olid inspireeritud Siseministeeriumi strateegilise partnerluse “Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026” raames toimuvatest arendus- ja koolitustegevustest järgmise nelja aasta jooksul.
Töötuba: Dialoog kogukonnaga
Läbiviijad: Piret Jeedas, Kairi Tilga, Triin Rõõmusoks
Palju probleeme on ühiskonnas tekkinud kogukondade ja omavalitsuste omavahelise nõrga arutelukultuuri tõttu, eriarvamuste korral pigem vastandutakse ja ei leita viise, kuidas ühiselt edasi liikuda. Siin on abiks Eesti Koostöö Kogu ning õpidisaineri ja kaasamispraktiku Piret Jeedase (Ruumi Loomine OÜ) poolt välja töötatud dialoogi loomise koolitusprogramm. Oktoobrist asuvad nende juhendamisel esimesed üksteist omavalitsust õppima teineteist austava ja arvestava arutelu läbiviimist arenguprogrammi “Dialoog kogukonnaga” raames. Õpingud päädivad jaanuaris 2024, mil iga osalev omavalitsus viib läbi oma kogukondadega arutelusid.
Töötuba: Avatud dialoog
Läbiviijad: Dagmar Narusson, Marju Kask, Mariliis Tähepõld
Ühe metoodikana saab kogukondi toetada avatud dialoogiga. Avatud dialoog on põhimõtete kogum ja dialoogilise ruumi loomise viis, mis on välja kujundatud võrgustikes kriisiolukordadega toimetamiseks. Eestis on avatud dialoogi rakendatud laste sotsiaalse rehabilitatsiooni juures. Seega kui täna on olemas tugisüsteemid kriisiolukorras inimeste toetamisel, siis kogukonnad, kes on saanud haiget, sattunud kriisi, on üksi. Partnerluse raames testitakse metoodika sobivust kriisis kogukondade toetamisel. Loodetavasti on avatud dialoogi pakkumine üks võimalus aitamaks haiget saanud kogukondadel edasi liikuda.
Rohkem infot avatud dialoogi kohta leiab Dagmar Narussoni artiklist “Avatud dialoog ja ebakindluse tolereerimine eriolukorras” ja Sotsiaaltöö ajakirjas ilmunud avatud dialoogi e-raamatu tutvustusest.
Töötoa “Kogukonna ressursside avastamine” läbiviijad Helena Paist ja Anna Farafonova
Töötoad “Kogukonna arendamise ABCD mudel” (läbiviijad: Merle Linno ja Kadi Kass) ja “Kogukonna ressursside avastamine” (läbiviijad: Helena Paist ja Anna Farafonova)
Kuidas praktikas rakendada Cormac Russelli poolt tutvustatud ABCD lähenemist (Asset Based Community Development), seda arutati lausa kahes töötoas. Koos Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi kogukonnatöö õppejõudude ja vilistlaste ning tudengitega koostatakse ABCD lähenemise eestikeelset juhendmaterjali koos töölehtedega, mis aitaks kogukondadel oma ressursse avastada, ühendada ja koos tegutseda. Oktoobris alustavad seitsme maakonna vabaühenduste ja kogukondade konsultandid koos ülikooli tudengite ja vilistlastega treeninguid, et juba veebruarist 2024 ressursipõhist kogukondade arendamist koos kogukondadega praktikas läbi teha. Seega tuleval aastal saab ABCD pilootprogrammis osaleda seitse kogukonda ja aastal 2025 veel kaheksa.
Töötuba: Kriisid ja kogukonnad
Läbiviijad: Eiko Tammist, Helen Kari (Toimevõimendi OÜ)
Üllatuslikult tekkisid kired “Kriisid ja kogukonnad” töötoas. Miks peavad kogukonnad kriisiks valmis olema, kui palju saab kogukond ise teha ning mis rollis on omavalitsused? Nii mõnigi kogukonna inimene väljendas töötoas arvamust, et kogukondadelt oodatakse liiga palju. Strateegilise partnerluse raames on planeeritud seminarid omavalitsuste kriisikomisjonidele, mentorprogramm ja kriisiteemalised koolitused kogukondadele – nende tegevuste fookuses on samuti ressursipõhine lähenemine. Tegevuste elluviimisel tehakse koostööd Päästeametiga.
Kogukonnaveebi esitlus
Päeva lõpus esitleti kogukonnaveebi, kuhu strateegilise partnerluse raames koondatakse kogukondade arendamisega seotud aktuaalne info, juhendmaterjalid, kogemuslood ja teadusartiklid. Veebiplatvorm on loodud kogukondadele, kogukonna arendajatele ja omavalitsustele, hoidmaks olulisi osapooli ühes inforuumis ja toetamaks kogukondade head käekäiku.
KAI 2024!
Lõpetuseks ka rõõmusõnum neile, kes seekord KAI-le ei jõudnud või ei mahtunud. KAI tuleb uuesti, juba aasta pärast sügisel! Siis on ka juba põhjust arutada, kuidas on läinud erinevate metoodikate testimine.
Kogukonna arendamise inspiratsioonipäev on esimene omanäoline kogukonna arendamisele pühendatud sündmus Eestis, mis toimub Siseministeeriumi strateegilise partnerluse “Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026” raames. Strateegilise partnerluse elluviimiseks teevad koostööd MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Tartu Ülikool (Ühiskonnateaduste Instituut), Eesti Rahvaülikoolide Liit, Eesti Koostöö Kogu, OÜ Toimevõimendi.
