Foto Kristi Aav, koolituse sisu sündis paljus läbi arutelude
Kokkuvõtte pani kirja Kristi Aav
12.–13. märtsil 2026 toimus kahepäevane koolitus „Kogukonnad kui ressurss KOV kriisikomisjonidele“, mille viisid läbi koolitajad Kristi Aav ja Eiko Tammist. Koolitus keskendus kohalike omavalitsuste kriisikomisjonide ja kogukondade koostöö tugevdamisele ning sellele, kuidas kogukondade potentsiaali kriisiolukordades paremini märgata ja rakendada.
Koolitusel käsitleti erinevaid kogukonnaliike ning nende võimalikku rolli kriisideks valmistumisel ja kriisi lahendamisel. Rõhutati, et kogukonnad ei ole ühesugused – nende hulka kuuluvad nii geograafilised kogukonnad, huvipõhised kogukonnad, ankurkogukonnad kui ka praktikakogukonnad. Sageli on need omavahel põimunud ning sõltuvalt kriisiolukorrast võib igaüks neist osutuda oluliseks partneriks kriisikomisjonidele. Kogukondade tugevuseks on olemasolevad suhted, võrgustikud, teadmised, oskused ning sageli ka praktilised ressursid, mis võivad kriisiolukorras kiiresti kasutusele võtta.
Olulise teemana peatuti ennetaval koostööl. Selleks, et kogukondi saaks kriisi ajal tõhusalt kaasata, tuleb kontaktid, suhted ja kokkulepped luua juba enne kriisi. Koolitusel rõhutati, et kriisiolukorras ei ole enam aega partnerite otsimiseks ega koostöömudelite katsetamiseks – need peavad olema eelnevalt läbi mõeldud ja kokku lepitud. Samuti toodi välja nn 1=3 põhimõte, mille kohaselt peaks kriisiolukorras iga olulise rolli täitmiseks olema vähemalt kolm inimest, sest üks inimene ei suuda pikaajalises pingelises olukorras üksi vastutada ning vajab temagi puhkuse aega.
Koolitusel tutvustati ka kogukondade tugevustel põhinevat lähenemist (ABCD – Asset-Based Community Development). Selle lähenemise keskmes on kogukonna enda algatus, ühised huvid ja eesmärgid ning inimeste oskus kasutada olemasolevaid ressursse – olgu need inimesed, teadmised, oskused, kohad või vahendid. Toimiv kogukond suudab luua sidemeid nii teiste kogukondade kui ka asutustega ning teha koostööd kohaliku omavalitsusega. Samas toodi esile, et kõik kogukonnad ei ole võrdselt aktiivsed – mõnes kohas võivad puududa eestvedajad või regulaarne suhtlus, mis tähendab, et kogukonnad võivad olla erinevates arengufaasides.
Foto Kristi Aav, praktiline töö ajakirjanikega suhtlemisel
Erilist tähelepanu pöörati kommunikatsioonile kriisiolukordades. Tugeva kommunikatsiooni aluseks on usaldus, kiirus ja selgus. Inimesed peavad saama teavet kiiresti ning arusaadaval kujul, sest info puudumisel tekib oht valeinformatsiooni levikuks. Samuti on oluline, et teavet edastaks usaldusväärne ja pädev isik. Koolitusel arutati ka seda, kuidas muuta kriisiinfo inimestele paremini kättesaadavaks, näiteks kasutades persoonilugusid, kogemuslugusid ja ettevõtete näiteid.
Käsitleti ka kommunikatiivse haavatavuse teemat – seda, kas ja kuidas inimesed saavad kriisiolukorras vajalikku infot kätte, kas nad mõistavad seda ning kas saadud info võimaldab neil õigesti tegutseda nii individuaalsel kui ka kogukondlikul tasandil. Samuti rõhutati kahesuunalise kommunikatsiooni tähtsust kogukondade ja kriisikomisjonide vahel.
Foto Kristi Aav, osalejad lahendamas kriisistsenaariume
Koolituse praktilises osas lahendasid osalejad rühmades kriisistsenaariume. Harjutuse käigus jaotati rollid kriisikomisjoni ja kogukondade vahel ning lahendati olukorda, kus piirkonda tabas tugev torm. Osalejad pidid tegelema nii eelhoiatuse, kriisi juhtimise, kommunikatsiooni kui ka kogukondade toetamisega. Stsenaariumi käigus lisandus ootamatuid ülesandeid, mis muutis olukorra veelgi realistlikumaks.
Harjutus näitas selgelt, et ilma eelnevate kokkulepete ja ettevalmistuseta võib kriisiolukorras kiiresti tekkida segadus. Samas kinnitas praktika, et selge rollijaotus, kokkulepitud suhtluskanalid ning info liikumise logimine aitavad ka keerulises olukorras tegutseda süsteemselt ja tulemuslikult. Samuti rõhutati alternatiivsete kommunikatsioonikanalite olemasolu tähtsust.
Teises stsenaariumi osas toimus rollide rotatsioon, kus endised kriisikomisjoni liikmed said kogukonna rolli. Olukord oli edasi arenenud ning osalejad pidid lisaks ressursside kaardistamisele suhtlema ka ajakirjanikuga. Selle harjutuse käigus rõhutati, kui oluline on anda meediale õigeaegset ja selget infot. Kui ametlikku infot ei jagata, võib ajakirjanik tugineda kuuldule või oletustele. Samuti tuletati meelde, et meediaga suhtlemisel tuleb arvestada, et reporterid töötavad sageli koos kaamera või salvestusseadmega ning vastused peaksid olema selged ja täislausetega. Ametliku info edastab tavaliselt juht, kommunikatsioonispetsialist toetab ning oluline on hoida ka meeskond kursis sellega, milline info on avalikkusele edastatud.
Koolitusel osalejad tõid kokkuvõttes välja mitmeid olulisi märksõnu: koostöö, suhtlus ja kommunikatsioon, erinevad kogukonnaliigid, eelnevad kokkulepped, läbimängud ja harjutused, kontaktide loomine ning ressursside kaardistamine. Samuti tõdeti, et toimiv kogukond on kriisiolukorras oluline partner ning just kogukondade tugevuste mõistmine aitab selgitada, miks mõnes piirkonnas koostöö toimib paremini kui teises.
Kahepäevane koolitus andis osalejatele uusi teadmisi, praktilisi kogemusi ja mõtteid, kuidas kogukondadega koostööd paremini arendada ning seeläbi suurendada piirkondade kriisivalmidust ja vastupanuvõimet.
Kogukondade kriisivalmidusest saab juurde vaadata meie veebilehelt!
Koolitus toimus ABCD Siseministeeriumi strateegilise partnerluse “Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026” raames. Strateegilise partnerluse elluviimiseks teevad koostööd MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Tartu Ülikool (Ühiskonnateaduste Instituut), Eesti Rahvaülikoolide Liit, Eesti Koostöö Kogu, OÜ Toimevõimendi.