Foto Eha Paas, kogukonnaprogrammis osalejad aruteluringis
Jagame teiega lugu Arenduskoja (LEADER tegevusrühm põhjarannikul) kogukonnaprogrammis osalevate kogukondade inspiratsioonipäevast 6.–7. novembril kui ka aruteludest välja koorunud mõtteid. Kahe päeva jooksul tutvuti Eisma ja Vainupea küla tegemistega, räägiti omavalitsuse ja kogukondade koostööst ning jagati kogemusi sellest, mis on aasta jooksul kogukondades korda saadetud ja mida sellest õppida. Inspiratsioonipäev toimus LEADERi koostööprojekti „Viru LEADER võrgustiku tugevdamine“ raames. Kaasrahastas Euroopa Liit. Mõtted kohtumisest pani kirja projektijuht Eha Paas
Eisma ja Vainupea – omaalgatusest sünnivad kogukonna kokkusaamiskohad

Foto Eha Paas, Eisma küla avastamas
Esimese päeva hommikul võtsid meid Eismal vastu Kodu Keset Küla ja Eisma Külaseltsi eestvedajad. Külas ringi liikudes saime näha, kuidas erinevad algatused aitavad luua inimestele võimalusi kokku saada ja ühiselt tegutseda. Eisma Külaselts on soetanud väikese hoone, millest plaanitakse kujundada oma kooskäimiskoht. Kodu Keset Küla eestvedamisel on rajatud laste mänguplats ja ilmselt Eesti üks väiksemaid poode. Suvekuudel on sellest saanud üks külarahva lemmikkohti, kus kokku saada. Põikasime läbi ka kohaliku keraamik Sirje Liiskmaa juurest ning Uutmaa Ateljee Muuseumist.
Eisma sadamat ja selle kujunemislugu tutvustas Tiiu Pedaja. Sadam on täna üks küla ühendavaid ankruid. Sadama lugu näitab, kuidas ühe pere unistusest võib saada kogu kogukonda ühendav ettevõtmine. Selle teekonna õppetunnid: suurte unistuste elluviimisel tasub appi võtta oma ala asjatundjad, arvestada, et kõik ei pruugi sinu mõtetega kaasa tulla, ning varuda kannatust ja julgust edasi minna.

Foto Eha Paas, Vainupea kabelis seminari pidamas
Pärastlõuna veetsime Vainupeal, kus külavanem Sigrid Nuutre ja külaseltsi juhatuse liige Riina Veidenbaum tutvustasid küla elu ja tegemisi. Vainupea kabel on hea näide sellest, kuidas üks ajalooline hoone võib olla palju enamat kui lihtsalt korrastamist vajav pärand. Sellest on kujunenud aktiivne kogukonnaelu keskus, kus toimuvad kontserdid, näitused, külasündmused, talgud ja koosolekud, aga ka pulmad, ristimised ja muud olulised sündmused. Kabelit on aastaid järjepidevalt korrastatud, kaasates selleks Haljala valla, erinevaid toetusprogramme ja arvukalt annetajaid. Kabelis on olemas ka elektrigeneraator, mis võimaldab vajadusel kasutada seda kriisiolukorras seadmete laadimise kohana.
Vainupea kogukonna tegemistest jäi kõlama järjepidevus ja oskus ühendada erinevaid inimesi. Külas on väärtustatud oma ajalugu, kirjutatud raamat „Vainupealne Vainupea“, tunnustatud häid naabreid ning tehtud koostööd nii omavalitsuse kui ka teiste organisatsioonidega. Kogukond on olnud aktiivne partner ka Haljala valla miljööväärtuslike alade uuringus.
Eisma ja Vainupea külast võtsime kaasa mõtte, et kogukonna arenguks on vaja nii inimesi, kes julgevad unistada, kui ka kohti ja tegevusi, mis neid inimesi ühendavad. Mõnikord sünnib see sadamast, mõnikord kabelist, mänguväljakust või väikesest külamajast. Lihtsalt inimesed peaksid tundma neid kohti enda omana.
Kuidas kujundada toimivat koostööd omavalitsuse ja kogukondade vahel?
Esimese päeva seminariosa keskendus omavalitsuse ja kogukondade koostööle. Haljala valla ehitus- ja keskkonnateenistuse juht Janika Merisalu tutvustas miljööväärtuslike alade uuringu ühisprojekti ning Vainupea kogukond jagas oma kogemust selles osalemisest. See oli hea näide sellest, kuidas ühe küla huvidest ja aruteludest võib kasvada laiem, kogu omavalitsuse elukeskkonda puudutav koostöö.
Haljala valla kogemust kandikogude ja külavanemate süsteemi ülesehitamisel tutvustas valla arendus- ja kogukonnaspetsialist Anneli Kivisaar. Haljala vallas on kümme kanti, millest kaheksas on olemas kandikogu koosseis. Tegelikult tegutseb neist aktiivselt neli. See näitab hästi, et esinduskogu olemasolu ei tähenda veel automaatselt toimivat koostööd.
Haljala valla mudelis on külavanem ühe küla või mitme küla valitud usaldusisik, kes esindab elanike ühiseid huve, algatab arutelusid ja ühistegevust ning vahendab infot elanike ja valla vahel. Kandikogu moodustavad kandi külavanemad ja/või valitud esindajad. Selle ülesanne on koordineerida piirkonna ühistegevust, koondada kohalike inimeste seisukohti ning teha ettepanekuid valla arengudokumentidesse või avaldada arvamust näiteks teede, planeeringute ja sündmuste korralduse kohta. Haljala valla kogemus näitab, et kõige paremini töötab kandikogu siis, kui sinna kuuluvad kandi külavanemad. Nii on igal külal oma hääl, piirkonna teemad saavad enne vallaga suhtlemist ühiselt läbi räägitud ning vastutus ei jää ühe inimese õlgadele. Ka omavalitsuse jaoks on sel juhul olemas üks selge arutelupartner.
Hea näide on Võsu, kus kandikogu ja vallavalitsuse koostöö on kestnud aastaid. Koos arutatakse näiteks suviste suurürituste plaane, parkimiskorraldust ja piirkonna sportimisvõimalusi. Oluline on, et kogukonna seisukohti küsitakse enne otsuste tegemist, mitte alles siis, kui otsus on juba langetatud.
Anneli tõi välja ka ühe olulise õppetunni: valimiste eel võib kogukondlik aktiivsus kasvada ja kandikogusse valitakse uusi inimesi, kuid kui pärast valimisi kaob inimesel huvi panustada, võib ka tegevus soikuda. Seega ei piisa ainult süsteemi loomisest – koostööd tuleb pidevalt hoida ja sisuga täita.
Mida võiksid teised omavalitsused sellest kogemusest õppida?
Kindlasti mitte seda, et kõik peaksid võtma üle just Haljala valla mudeli. Kogukonnad ja piirkonnad on erinevad ning ka koostöövormid peavad lähtuma kohalikest oludest. Küll aga võiks iga omavalitsus mõelda, milline on tema jaoks sobiv viis kogukondade esindamiseks, nendega suhtlemiseks ja nende kaasamiseks otsuste tegemisse.
Projektijuht tutvustas seminaril omavalitsuste ja kogukondade koostöövormidest valminud materjali. Enne koostöövormi valimist tuleb läbi mõelda, mida koostööga saavutada soovitakse, kes peaksid olema kaasatud, mida tegelikult koos tehakse ja kuidas liigub tagasiside. Kõike ei saa ega peagi korraldama ainult külavanemate kaudu. Mõne teema puhul on vaja kaasata laiemat ringi inimesi, mõne puhul piisab väiksemast töörühmast või vabas vormis kohtumisest.
Sama oluline kui koostöö teema ja vorm on inimesed, kes laua taha kokku tulevad. Koostööd teevad inimesed, mitte struktuurid. Seepärast tuleb võtta aega omavaheliseks tutvumiseks, kuulamiseks ja usalduse loomiseks. Kui inimestel on hea omavahel suhelda ja nad tahavad uuesti kokku saada, on ka koostööl palju paremad eeldused.
Koostöömudeleid ei tasu üle reguleerida. Kõik ei pea olema kirjas kindlates reeglites ja formaatides. Mõnikord sünnivad kõige paremad lahendused just lihtsatest vestlustest ja vabas vormis kohtumistest.
Kogukondade aasta tegemised – erinevad teed, ühine soov oma kodukohta arendada
Teise päeva hommikupoolikul said sõna kõik programmis osalevad kogukonnad. See ongi meie inspiratsioonipäevade üks suuremaid väärtusi: kokku saavad väga erineva tausta, suuruse ja tegutsemisviisiga kogukonnad. Ühe kogemus võib anda teisele idee, mille peale ise poleks tulnudki.
Patika kandi kogukonnad tegelesid oma piirkonna ressursside kaardistamisega. Kuna läheduses asub kaitseväe polügoon, moodustati ümbritsevate küladega MTÜ Tahe, et olla ühine partner omavalitsusele riigipoolse talumistasu jagamise küsimuses. Eestvedaja Katrin sõnastas ühe olulise ootuse: kogukond tahab olla kogukond, mitte poliitik. See tähendab, et omavalitsus võiks kuulata kohalikke inimesi, toetada nende algatusi ja arvestada otsuste tegemisel kogukonna vajadustega.
Kihlevere kogukond näitas, kuidas julgest unistusest võib saada päris oma kooskäimiskoht. Kuna inimestel oli vaja kohta, kus kokku saada, rajati kogukonna platsile 27-ruutmeetrine aiamajake. Idee sai toetuse kaasavast eelarvest ning nüüd on sellest saanud oluline kogukonna kohtumispaik. Kogukonna tegemistega saad kursis olla nende FB lehe kaudu.
Hulja kogukonna tegemistes on kesksel kohal inimeste kokkutoomine ja erinevate osapoolte ühendamine. Eestvedaja Kati on ise justkui liim, mis inimesi kokku toob. Oluliseks kohtumispaigaks ja kogukonna toeks on kujunenud ka kohalik lasteaed. Hulja näide kinnitab, et kogukond ei ole ühe inimese sooloprojekt, vaid ühine tegutsemine. Hulja tegemistega saab kursis olla FB lehel.
Ridaküla käis suvel Taanis õppereisil, et ammutada ideid ja kogemusi. Kohalikus seltsimajas toimub aasta ringi mitmesuguseid sündmusi ning detsembris ootab ees juba Päkapikumaa. Eestvedaja Airi soovitus teistele oli lihtne: küsi kogukonnalt, mida inimesed soovivad, ja saadki teada, mida teha. Ridaküla tegemistega saab kursis olla nende FB lehel.
Linnape küla ühendavaks keskuseks on mõis ja mõisapark. See on hea näide sellest, kuidas kohalik pärand ja ajalooline keskkond saavad olla kogukonna identiteedi ja ühistegevuse aluseks. Vaata lisa kogukonna kotha FB lehelt.
Eisma kogukond tegeles suvel turvalisuse teemaga ja viis läbi rannatalgud. Vaat videot talgutest siit! Nii on ka kriisivalmiduse ja turvalisuse küsimused jõudnud praktilise tegevusena külaellu.
Suurpea kogukond ehitas kogukonna toel bussipeatuse ning on leidnud võimaluse arendada ka kogukonnaturismi. Eestvedaja Õnne on õppinud giiditööd ja pakub külastajatele ekskursioone külas asuvas endises sõjaväelinnakus. Nii saab tutvustada oma kodukoha ajalugu ja samal ajal pakkuda külastajatele midagi erilist.
Hara kogukond tähistas küla 440. sünnipäeva. Sünnipäeva korraldamise üks eesmärke oli tuua nähtavale küla pikk ajalugu. Ühine tähistamine andis võimaluse rääkida paigast, inimestest ja sellest, mis teeb Hara eriliseks. Sündmusest saab osa siit!
Loksa Pärlid paistsid silma suure energia ja julgusega võimalustest kinni haarata. Üheks eriliseks algatuseks on olnud eestvedaja koduõue avamine kogu Loksa inimestele. See näitab, et kogukondlikuks kohtumispaigaks ei pea alati olema suur maja või avalik ruum – mõnikord piisab kellegi avatud koduuksest ja soovist inimesi kokku tuua. Loksa Pärlite tegemistega saab kursis olla nende FB lehe kaudu.
Lahemaa Turismiühing on võtnud aega oma liikmete huvide kaardistamiseks ning selle tulemusena moodustanud kolm temaatilist koostöögruppi. Ka siin on lähtekohaks olnud soov leida ühised huvid ja luua paremad võimalused koostööks. Ühingust saab lugeda siit!
Nende kogemuste kõrvutamine näitas, et kogukonna areng ei tähenda kõigi jaoks sama asja. Ühele on oluline oma kooskäimiskoht, teisele ajaloo talletamine, kolmandale turvalisus või koostöö omavalitsusega. Mõni kogukond loob midagi uut, teine korrastab olemasolevat või leiab oma tegevusele hoopis uue suuna. Oluline on, et tegevus lähtuks kohalike inimeste soovidest ja vajadustest.
Kogukondade eestvedajate taipamised ja soovitused
Inspiratsioonipäeva lõpetuseks panid osalejad kirja oma kõige olulisemad taipamised ja õpikohad 2026. aastast kogukonna arendajana. Jagame neid teiegagi, ehk on midagi, mida endale meelde jätta või millele mõelda.
- Usaldus ja head suhted on kõige alus. Ükskõik kui hea on idee, kui inimeste vahel on konfliktid ja usaldus puudub, ei tule ka teised kaasa. Usaldus sünnib ajapikku, ühiste ettevõtmiste, positiivsete kogemuste ja inimlike kontaktide kaudu.
- Kuula inimesi ja küsi, mida nad tegelikult soovivad. Eestvedaja enda innustus ei pruugi teistele samamoodi mõjuda. Inimesi ei saa vägisi kaasa tõmmata – neil peab tekkima endal äratundmine, et nad tahavad panustada. Selleks tuleb käia inimestel külas, kuulata nende mõtteid ning märgata nende huve ja võimeid.
- Koostöö tähendab koos tegemist. Üksi ei jõua kaugele ning kogukonna areng ei saa olla ühe inimese soov olla märgatud või esiplaanil. Hea eestvedaja on sageli see, kes oskab inimesi ühise eesmärgi nimel kokku tuua ja teistele tegutsemiseks ruumi anda.
- Tegemisest olulisem on olulise tegemine. Kogukonnas on vaja nii pikemat plaani kui ka väikeseid rohujuure tasandi samme. Kõik ideed ei pea olema suured ja kõik ettevõtmised ei pea õnnestuma esimesel korral. Oluline on proovida, õppida ja vajadusel oma plaane muuta.
- Ära lase kriitikal ennast heidutada. Kõigile ei pea sinu idee meeldima. Kui pead mõtet vajalikuks ja see lähtub kogukonna huvidest, tasub sellega edasi minna. Aja jooksul võivad lisanduda uued toetajad ja ideed. Samuti tuleb anda teistele võimalus ise tegutseda – isegi siis, kui nad teevad midagi teisiti või eksivad.
- Anna aega nii inimestele kui ka ideedele. Kogukonna areng võtab aega ja mõnikord jõuab soovitud tulemuseni hoopis teist teed pidi, kui alguses kavandatud. Takistused ja ebaõnnestumised võivad lõpuks viia isegi parema lahenduseni.
- Eestvedaja peab hoidma ka iseennast. Kogukonnatöö võib olla väga innustav, aga ka väsitav. Vahel on vaja teha mõttepause, võtta rahulikumalt ja anda vastutust edasi. Uued tegijad tulevad, kui neile selleks võimalus anda.
Arutelus puudutati ka omavalitsuse rolli. Kogukondade jaoks on oluline, et vald märkaks nende tegevust, kuulaks kohalikke inimesi ja oleks valmis koostööd tegema. Negatiivsed esimesed vastused, keeruline asjaajamine või venivad lubade menetlemised võivad pärssida eestvedajate entusiasmi. Samas tõdeti, et kui koostöövalmidust omavalitsuse poolt ei ole, ei pea kogukond oma tegevust selle taha jätma. Alati saab alustada väiksemalt, kasutada enda võimalusi ja teha neid asju, mida ise oluliseks peetakse. Üks osalejate mõte võtab selle hästi kokku: „Võtame küll väiksema ampsu, kuid teeme seda nii, nagu on meie meelest lahe, mõnus ja äge!“
Kokkuvõtteks: Ühtset retsepti kogukonna arendamiseks ei ole. Küll aga kordusid meie vestlustes mõned märksõnad: kuulamine, usaldus, koostöö, kannatlikkus ja julgus proovida. Kogukond ei pea kogu aeg midagi suurt tegema. Piisab ka väikestest sammudest, kui need on inimestele olulised, sünnivad ühiselt ja muudavad kodukoha paremaks paigaks, kus elada.
