“Me armastame Eestit” sündmus Keilas, foto autor Aadu Kroon

Kultuuriministeerium viib koostöös Eesti Rahvakultuuri Keskuse, Integratsiooni Sihtasutuse ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga ellu tegevusi, mis julgustavad eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi, uussisserändajaid ja tagasipöördujaid aktiivsemalt kogukonnaelus osalema.

Mida siis täpsemalt tehakse ja kuidas huvilised saaksid kaasa lüüa? Selle pani kirja kultuuriministeeriumi nõunik, Anni Tetsmann.

Lõimumisest Lõimumine ei toimu üksnes riiklikul tasandil, vaid eelkõige igapäevaelus – kogukondades, kus inimesed elavad, töötavad ja tegutsevad. See eeldab tihedat koostööd kohalike kogukondadega, et jõuda nende liikmeteni, kellele jäävad kogukonnas toimuvad tegevused ja sündmused keelebarjääri või puuduliku kommunikatsiooni tõttu kättesaamatuks. Kogukondlikud tegevused aitavad kaasata laiemalt kõiki ühiskonnagruppe ning toetavad kogukondliku sidususe arengut. Seejuures tugevdab lõimumine turvatunnet, vähendab eraldatust ja loob uusi võimalusi koostööks. Kui inimesed tunnevad end kogukonnas oodatuna ja väärtustatuna, kasvab usaldus ning paraneb elukvaliteet.

Üks lihtne viis lõimuda on koos minna jõhvikale! Fotol jõhvikaretk Emajõe Suursoos, autor Maarja Ülper

Üle-eestilise võrgustikuga Eesti Rahvakultuuri Keskuse mentorid koordineerivad kuues piirkonnas koostöötegevusi, mis toovad kokku kogukondade mitmekesise elanikkonna. Näiteks on 2025. aastal Eesti Rahvakultuuri Keskuse eestvedamisel toimunud nii suuremaid kui väiksemaid sündmusi: jaanipäeva pidustused Tartus, kogukonna simmanid Kehtnas ja Palmses, korilus- ja liikumisfestival Paides, keraamika töötoad Võrus, jõhvikaretked Emajõe suursoos, kultuuripäevad Lüllemäel ja palju muud. Sündmuste ideed on välja töötatud koostöös kohalike kogukondade esindajatega ning üles ehitatud nii, et kokku tuleksid nii eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed kui uussisserändajad ja eri keele- ja kultuuritaustaga kogukonnaliikmed. Tagasiside on olnud väga positiivne – ühine tegutsemine ja ajaveetmine soodustab omavahelist suhtlust ja kontaktide loomist. Juhul, kui sul on ideid või pitsitab vajadus oma piirkonnas elavate rändetaustaga inimeste lõimumise teemal, tasub julgelt ühendust võtta Eesti Rahvakultuuri Keskuses tegutsevate mentoritega.

Kontaktid: Projektijuht Sille Roomets, sille.roomets@rahvakultuur.ee
Piirkondlikud mentorid:
Harjumaa – Sandra Nikitin, sandra.nikitin@rahvakultuur.ee
Tallinn – Astrid Väizene, astrid.vaizene@rahvakultuur.ee
Rapla-, Järva- ja Lääne-Virumaa – Anne Ummalas, anne.ummalas@rahvakultuur.ee
Tartu- ja Jõgevamaa – Kati Grauberg, kati.grauberg@rahvakultuur.ee
Põlva-, Võru-, Valga- ja Viljandimaa – Taisto Uuslail, taisto.uuslail@rahvakultuur.ee

Tartu Jaanituli, foto autor Silver Tõnisson

Integratsiooni Sihtasutus korraldab sarnaseid koostöötegevusi Ida-Virumaal. Näiteks tähistati sel aastal mai alguses Euroopa päeva keeltekohviku ja perepäevaga. Taasiseseisvumispäeva raames toimusid kogukonnapäevad Kiviõlis, Narvas ja Narva-Jõesuus, kus arutati kogukondade jaoks olulistel teemadel ja jagus ka aega tantsuks ja tralliks. Integratsiooni Sihtasutuse poolne projektijuht on Jevgeni Timoštšuk, jevgeni.timostsuk@integratsioon.ee

Loovuse päev, foto autor Astrid Väizene

Kodanikuühiskonna Sihtkapital kaardistas käesoleval aastal vabaühenduste võimekust ja valmisolekut kaasata eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi, uussisserändajaid ja tagasipöördujaid oma tegevustesse. Selgus, et seni ei ole sellele aktiivselt mõeldud ega lähenetud. See teadmine andis hea aluse vabaühenduste arenguprogrammi loomiseks, et suurendada nende võimekust ja valmisolekut nimetatud sihtgruppi kaasata. Järgmisel aastal on vabaühendustel võimalik arenguprogrammis osaleda. Täpsemalt saab uurida osalemisvõimalustest sihtkapitali lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamise programmi projektijuhilt Tea Jäneselt. Tea.Janes@kysk.ee

Kõik nimetatud tegevused kestavad aastani 2029 ning neid rahastatakse Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest projekti „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ raames. Tegevuste esimene aasta on lõpule jõudmas ja algus on paljulubav, kuid jätkuvalt on oluline arendada tihedat koostööd kogukondade ja nende eestvedajatega. Soovime leida häid partnereid kogukondadest, et üheskoos suurema eesmärgi nimel pingutada.

Kui sinu kogukonnas on kirjeldatud sihtgrupi liikmeid, anna endast märku – leiame üheskoos lahenduse, kuidas mõne toreda koostöötegevuse kaudu kogukonnaliikmeid kokku tuua ja omavahelist suhtlust soodustada.

Lisainfo: Anni Tetsmann, kultuuriministeeriumi nõunik Anni.Tetsmann@kul.ee. Oma osalemissoovist võivad kogukonnad ja kogukonna arendajad anda teada ka Eha Paas, Eesti Rahvaülikoolide Liidu projektijuht, ehapaas@gmail.com.

Loome selgust mõistetes. Projekti sihtrühmad
*Uussisserändajaid – vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud isikud:

  • välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alustel;
  • Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel;
  • Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel.

*Eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed – üle viie aasta Eestis seaduslikul alusel viibiv isik, kes on saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras, on määratlemata või muu riigi kodakondsusega.

*Tagasipöördujad – Eesti kodakondsust omav täiskasvanud isik, kes on Eestisse püsivalt naasnud viimase kaheksa kuu jooksul ja oma elukoha registreerinud Eesti rahvastikuregistris.