Foto Eiko Tammist, Viiratsi Kogukonnamaja
Viiratsi kogukonnas on viimasel ajal tehtud oluline samm turvalisuse ja vastupidavuse suurendamiseks. Kogukonna liikmed osalesid mitmeetapilises mentorlusprotsessis, mille eesmärk oli tõsta teadlikkust kriisideks valmistumisest ning luua tugevam koostöövõrgustik eri osapoolte vahel. Kohtumised keskendusid sellele, mida tähendab kogukondlik kriisivalmidus praktilises elus. Arutati, millised kriisid võivad mõjutada Viiratsi piirkonda – alates elektrikatkestustest ja äärmuslikest ilmastikunähtustest kuni turvalisust puudutavate olukordadeni. Oluline rõhk oli arusaamisel, et kriisivalmidus ei ole ainult ametkondade ülesanne, vaid iga kogukonnaliige saab anda oma panuse. Ühiselt leiti, et kõige tugevam kogukond on see, kus inimesed tunnevad üksteist, oskavad üksteisega arvestada ning teavad, kuidas keerulises olukorras tegutseda.
Viiratsi on suur hulk kortermaju, kus elanikud jagavad ühiseid ruume ja taristut. See loob nii väljakutseid kui ka võimalusi. Kuidas korraldada infovahetust kiiresti ja usaldusväärselt? Millised on varjumise ja evakuatsiooni võimalused kortermajades? Kuidas tagada haavatavate elanike (nt eakad, erivajadustega inimesed) turvalisus? Need on üksikud teemad, mille üle arutleti ning püüti leida vastuseid. Kortermajades on eriti oluline luua korrus- või trepikojapõhised kontaktivõrgustikud. Lähiajal saab valmis kogukonnamaja, millest leiab ka kogukondliku tuge kriisi ajal. Kogukonnamaja loomine aitab tagada, et kriisi korral ei pea inimesed tegutsema üksinda, vaid saavad tuge ja juhiseid kohapeal.
Mentorluse käigus tutvuti ka kriisijuhtimise õigusliku poolega. Arutati, millised on kohaliku omavalitsuse, riigi ja kogukonna rollid ning kuidas need kriisiolukorras omavahel suhestuvad. Osalejad said parema ülevaate, millised kohustused on omavalitsusel, kuidas toimub koostöö päästeameti ja teiste asutustega ning kuidas kogukond saab ametkondi toetada. Need teadmised aitavad vältida segadust ja suurendab tegutsemisvõimet siis, kui seda kõige rohkem vajatakse. Mentorlusprotsessi üks keskseid mõisteid oli säilenõtkus ehk kerksus – võime tulla toime muutustega, kohaneda ning taastuda ka keerulistes olukordades. Kogukonnas mõisteti, et säilenõtkus ei teki üleöö, vaid kujuneb inimestevahelisest usaldusest, regulaarsetest kohtumistest ja õppustest ja teadlikust tegutsemisest igapäevaelus. Naabriga kontaktandmete vahetamine või ühine kriisiplaan trepikojas, võib olla kriisi ajal määrava tähtsusega.
Kriisivalmiduse tõstmise protsessi järgmiseks sammuks on saadud teadmiste rakendamine praktikas. Kogukonna kontaktvõrgustike loomine, kerksuskeskuse arendamine, koolituste ja õppuste jätkamine. Selline järjepidev tegutsemine aitab tagada, et Viiratsi on valmis mitte ainult kriisidele reageerima, vaid ka neist tugevamana välja tulema. Kogu protsess näitab selgelt, et kogukonna tugevus peitub koostöös. Kui inimesed tegutsevad teadlikult ja ühiselt, muutub ka ebakindel olukord paremini juhitavaks ning turvalisemaks kõigile.
Mõtted pani kirja Viiratsi kogukonna kriisimentor Eiko Tammist
Kogukondadele suunatud kriisimaterjalidega saad tutvuda siit!
Mentorlus toimus Siseministeeriumi strateegilise partnerluse “Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026” raames. Strateegilise partnerluse elluviimiseks teevad koostööd MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Tartu Ülikool (Ühiskonnateaduste Instituut), Eesti Rahvaülikoolide Liit, Eesti Koostöö Kogu, OÜ Toimevõimendi.