5. ja 6. mail toimusid nii Lääne kui ka Ida regioonis kogukonna kriisikindluse suurendamist toetavad koolituspäevad, mis olid jätkuks möödunud aasta kogukonna kriisiplaani koostamise koolitustele. Koolituspäevad tõid kokku ligi 50 inimest ja toimusid järgmiste organisatsioonide koostöös: Päästeamet, Sotsiaalkindlustusamet, Pärnu Rahvaülikool, Juhan Kunderi Rahvakool ja Eesti Rahvaülikoolide Liit.


Foto: Marika Kundla. Pildil Hendrik Unt Sotsiaalkindlustusametist

Sel korral olid fookuses nii üksikisiku tasand – sest just inimesest algab see, ent ka kogukondlik mõõde – sest vaid koos saame teha kogukonna kriisikindlamaks. Teemadena keskenduti psühholoogilisele esmaabile, elanikkonnakaitsele ja võtmeisikute ja -asutuste rollile kogukonnas kriisikindluse suurendamise aspektist.

Mida tähendab psühhosotsiaalne kriisiabi? Mida võiksid nii inimese kui ka kogukonna liikmena sellest teada?

Osalejad said teadlikumaks, mida tähendab psühhosotsiaalne kriisiabi ja psühholoogiline esmaabi. Teemat andsid erinevatel päevadel Pärnus ja Rakveres edasi Hendrik Unt Sotsiaalkindlustusametist ja Karin Luts (koolitaja ja kriisitöötaja).

Psühhosotsiaalne kriisiabi tähendab inimliku, toetava ja praktilise abi tagamist ulatusliku ja ootamatu kriisijuhtumi puhul (näiteks  auto- või tööõnnetus, enesetapukatse ja enesetapp, koduvägivald ja kuriteod, sh kallaletung, rööv, mõrv, väärkohtlemine, sõda, terrorirünnak jne) [1]. Igasuguse psühhosotsiaalse kriisiabi eesmärk on leevendada ärevust ja pinget, aidates inimestel taastada turvatunnet, sidet teistega ja kontrolli oma elu üle. Kiire toetus kriisi hetkel võib oluliselt kaasa aidata paranemisele, samas kui hilinenud abi võib raskendada taastumist.[2]

Psühhosotsiaalset kriisiabi pakub Sotsiaalkindlustusamet (SKA) läbi kriisitöötajate sündmuskohale saatmise. Abi on tasuta ja kättesaadav ööpäev läbi. Uuri ka lisaks, millistelt numbritelt ja veebikeskkondadelt saab jooksvalt küsida tuge.

Sotsiaalkindlustusamet tegeleb aga ka koolitamisega, et meie ühiskonnas oleks rohkem inimesi, kes oleksid paremini ettevalmistatud ja valmis kriisihetkel pakkuma abi. Nüüd ja lähiaastastel on SKA koolituste prioriteetseks sihtrühmaks eesliinitöötajad politseis, päästes, naiskodukaitses ja tervishoius ning kohalikes omavalitsustes.

Siin on aga ka võimalus kogukondadele ja nende liikmetele – igaüks meist saab läbida psühholoogilise esmaabi e-kursuse endale sobivas tempos. Miks mitte võtta see ette koos kogukonnana?

Oluline on mõista, et igaüks meist saab kriisiolukorras teisi märgata ja toetada, kasutades psühholoogilist esmaabi ning selleks ei pea omama erialast eriharidust ega töötama vaimse tervise valdkonna spetsialistina. Abistamiseks on olulised empaatia, kuulamine, mõistmine ja praktilise abi pakkumine. Tähtis on olla abivajajale toeks ja teada lihtsaid viise, kuidas pakkuda turvatunnet ja aidata taastada toimetulekut. Kogu kursuse sisu taandub kolmele võttele: vaata, kuula ja ühenda.

Mida tähendab elanikkonnakaitse? Mida võiksid nii inimese kui ka kogukonna liikmena sellest teada?

Elanikkonnakaitse kontseptsiooni kohaselt tähendab elanikkonnakaitse ühiskonna eri osaliste – inimeste, kogukondade, kohalike omavalitsuste ja riigi (keskvalitsuse) – ühist jõupingutust.

Elanikkonnakaitse aluseks on inimeste suutlikkus kriisi ajal ennast kuni abi saabumiseni ise kaitsta ja vajaduse korral üksteist aidata, seda nii rahu- kui ka sõjaajal[3].

Elanikkonnakaitse sisaldab endas järgmisi teemasid: ohuteavitus ja kriisikommunikatsioon, pääste- ja demineerimistööd, ulatuslik evakuatsioon, varjumine, vältimatu abi ja katastroofimeditsiin, vältimatu sotsiaalabi, vaimse tervise ja psühhosotsiaalse abi pakkumine kriisi ajal, elanike ja kohaliku omavalitsuse üksuste kriisiteadlikkus.

Nende teemadega viisid osalejaid kurssi vabatahtlik päästja Kaire Parts Pärnus ja Päästeameti Ida regiooni ennetusbüroo juht Jaak Kirsipuu Rakveres.

Foto: Marika Kundla. Pildil Jaak Kirsipuu Päästeametist

Kogukonna roll kriisikindluse suurendamisel

Kui üksikisiku rolli vaatest on see mõnevõrra selgem, taandudes sellele, et mida mina isikult saan selleks ära teha, et olla paremini erinevateks kriisideks valmistunud. Ka kohaliku omavalitsuse ning keskvalitsuse rollid ja ülesanded on samuti selged, sest need on reguleeritud erinevate seaduste ja kordadega. Aga kogukonna roll võib tekitada küsimuse – kuidas ikkagi saavad kogukonnad oma kriisikindlust tõsta ja elanikkonnakaitsele kaasa aidata?

  • Alustada saabki üksikisiku vaatest, ehk kuidas olla paremini valmis kriisideks. Veenduge koos kogukonna liikmetega (sh ka korteriühistus, naabruskonnas), et olete kursis Päästeameti nõuannetega, sh tutvuge võimalike abimaterjalidega ja veebikeskkondadega (ee, kriis.ee) ja tõmmake endale telefoni „Ole valmis!“ äpp. Uurige ka oma kohaliku omavalitsuse kodulehelt.
    • Kogukondadel on võimalus kutsuda Päästeamet ka koolitama. Koolitus on tasuta. Rohkem infot selle kohta leiab Päästeameti kodulehelt.
  • Kriisikindluse tõstmine on väga palju seotud ühelt poolt nii võimalike riskide kui ka oma ressursside kaardistamisega. Seda saab teha koos kogukonnaga, sest koos ühendatakse veelgi rohkem ressursse.
  • Sellele kaardistusele toetudes saab luua kogukonna kriisiplaani. Selleks koostamiseks ei ole kindlat vormi ja viisi – kogu protsess ja lõplik tulemus sõltub kogukondadest endist. On neid, kes on vormistanud pikema dokumendi, aga ka neid kogukondi, kes otsustanud, et see ei tohi olla pikem kui üks lehekülg või on tehtud ka pikema kriisiplaani kokkuvõtteks eraldi voldik jne. Lõpptulemuse kõrval on oluline protsess ise – see, et kogukonna liikmed saavad koos arutada võimalike riskide ja ressursside üle, tugevnevad suhted ja suureneb vastastikune usaldus.
    • Nõuandeid, mida võiks kriisiplaani koostamisel silmas pidada saab videokoolitusest „Kogukonna kriisiplaani koostamine“. Videokoolitus on jagatud kolme teemaploki vahel: 1) Kogukonna kriisiplaani eesmärk ja pidepunktid, 2) Kogukonna ressursside kaardistamine ja 3) Keda ja kuidas kaasata? Võrgustikutöö. Selle leiab Kogukonnaveebist: https://kogukonnaveeb.ee/sundmus/videokoolitus-kogukonna-kriisiplaani-koostamine/
  • Mainitud videokoolituse kolmas teemaplokk keskendub võimalike seotud osapoolte ja võtmeisikute kaardistamisele. Ühelt poolt kogukonna sees, kuid oluline on teadvustada ka erinevaid avalikus ja kolmandas sektoris tegutsevaid organisatsioone, kes saavad olla kriisikindluse (sh kriisiplaani koostamisel) tõstmisel abiks. Kindlasti just käesolevas artiklis mainitud Päästeamet ja Sotsiaalkindlustusamet, aga ka näiteks Politsei- ja Piirivalveamet ning nende ja Päästeametiga seotud vabatahtlikud (vabatahtlik pääste, abipolitseinikud jne), Naiskodukaitse, Punane Rist jne. Üha rohkem on ka kohalike omavalitsuste ja/või maakondlike arendusorganisatsioonide juurde liitunud kriisivalmiduse nõunikke/ koordinaatoreid jne. Nendega võiks võtta esmajoones ühendust.
  • Järgmiselt lehelt leiab ka kogukonna arendajate profiilikirjeldused ja kontaktid, kes on sobivatel tööalastel kokkulepetel nõus kogukondi nõustama ja toetama. Uuri lähemalt siit: https://padlet.com/kogukonna_arendajad/kogukonna-arendajate-kogukond-6uyjmql1u9d71g3v

Kokkuvõtvalt on kogukondadele üpris palju materjale ja võimalusi, mida kasutada oma kriisikindluse tõstmiseks. Kuid mõistagi hakkab kõik pihta inimese otsusest panustada ka kogukonnaliikmena ettevalmistusse. Koos oleme aga igal juhul rohkem kui üksi!

Allikad

[1] https://sotsiaalkindlustusamet.ee/abivajav-laps-ja-taiskasvanu/vaimne-tervis-kriisis/psuhhosotsiaalne-kriisiabi

[2] https://sotsiaalkindlustusamet.ee/uudised/mida-tahendab-psuhhosotsiaalne-abi-kriisides-ja-miks-seda-oluline-pakkuda

[3] https://www.rescue.ee/et/juhend/elanikkonnakaitse-paedevusmudel/mis-on-elanikkonnakaitse