Foto: Kertu Kesküla Kogukonnas on olulisel kohal tähistamine! Sõrandu kogukonna tort
2025. aastal testiti Eestis kogukondade arendamisel ABCD (assets based community development) -lähenemist ehk ressursipõhist kogukonnaarendust. Tegemist ei olnud tavapärase arendusprogrammiga, kus välised eksperdid tulevad kogukonda lahendusi pakkuma, vaid protsessiga, mille keskmes olid inimesed ise ja see, mis neil juba olemas on. Testimine toimus seitsmes erinevas Eesti kogukonnas ning pakkus palju äratundmisi, nii kogukondadele kui ka protsessi hõlbustajatele. Mitmel pool sündis üllatus sellest, kui palju on kogukonnas juba jõudu, oskusi ja hoolimist, mida seni polnud lihtsalt märgatud või kokku toodud.
Millistes kogukondades ABCD-lähenemist testiti?
ABCD-lähenemist testiti seitsmes kogukonnas: Sürgavere, Laheda, Tootsi, Moonaküla, Sõrandu, Pillapalu ja Vaidavere. Kõik osalenud kogukonnad olid erilised oma unikaalsuses, osa olid väikesed hajaasustuslikud külad teised jällegi keskustes või linnaosas tegutsevad kogukonnad. Osa selgema ajaloo ja tugevama kooskäimise traditsiooniga paigad osa jälle alles kooskäimist harjutavad kogukonnad.
Moonakülas toetus kogukonnaelu juba varem tihedatele isiklikele suhetele ja ühistele ettevõtmistele. ABCD-protsess aitas neil paremini sõnastada, milles nende tugevus tegelikult seisneb, ning andis kindlust, et nad liiguvad õiges suunas. Pillapalu puhul oli tegemist hajusa piirkonnaga, kus inimesed ei pruugi igapäevaselt kokku puutuda, kuid kus kohtumiste käigus tuli esile rohkelt teadmisi, oskusi ja kogemusi, mis seni olid jäänud üksikisikute tasandile. Sõrandus oli kogukonnatunnet juba varem, ent ABCD aitas seda teadlikumalt hoida ja tugevdada. Vaidaveres tõi protsess nähtavale inimesed, kes olid seni pigem tagaplaanil, kuid kellel oli kogukonna jaoks oluline roll. Laheda kogukonnas sai keskseks usalduse taastamine ja üksteise kuulamine, mis osutus arengu eelduseks. Tootsis oli kogukonna eestvedajaks tegus selts, protsess aitas rohkem avada inimeste osalemise ja kaasa tulemise keerukust, tegeldi kooli lävepaku madalamaks lihvimisega, ehk kuidas kogukonna inimesed jõuaks rohkem kooliruumidesse ja noored oleks kaasas võrdsete partneritena. Sürgaveres oli kogukond koostamas arengukava, kuhu sai hästi lisada ABCD testimisel avastatud ressursid.
Foto Kertu Kesküla Sõrandu kogukonna kohtumine
Mis on ABCD-lähenemine?
ABCD ehk ressursipõhine kogukonnaarendus lähtub mõttest, et igas kogukonnas on juba olemas see, millele arengut ehitada. Selle asemel, et keskenduda puudustele, probleemidele ja vajadustele, pöörab ABCD pilgu inimeste oskustele, teadmistele, kogemustele, suhetele ja soovidele. See ei tähenda probleemide eitamist, vaid teadlikku otsust alustada tugevustest.
Testimise käigus selgus, et paljud kogukonnad on harjunud kirjeldama end läbi selle, mida neil ei ole. Puudu on raha, noori, aega või tuge. ABCD-lähenemine kutsub aga küsima, mis on juba olemas ja mida saab selle najal ise teha. See vaatenurga muutus oli paljude osalejate jaoks esmane ja oluline samm, mis muutis kogu arutelude tooni.
Mida tehti ABCD testimise protsessi käigus?
ABCD testimine ei olnud loenguline ega õpetav protsess. Igas kogukonnas toimusid kohtumised, mida vedasid hõlbustajad, kuid mille sisu kujundasid kogukonnaliikmed ise. Kohtumistel loodi turvaline ruum, kus inimesed said rääkida oma kogemustest, oskustest ja huvidest ning kuulata üksteist ilma hinnanguid andmata.
Oluline osa protsessist oli inimeste ja nende tugevuste kaardistamine. Osalejaid julgustati mõtlema sellele, mida nad oskavad, milles nad tunnevad end kindlalt ja kuidas nad on varem kogukonnas panustanud. Moonakülas avastati näiteks, et mitmel inimesel on kogemus sündmuste korraldamisel, noortega töötamisel või aianduses, kuid seni polnud neid oskusi koos vaadatud ega ühendatud.
Kohtumiste vorm oli lihtne ja inimlik. Sageli istuti ringis, räägiti kordamööda ning anti igale inimesele aega oma mõtte lõpuni väljendamiseks. Sõrandus kirjeldasid osalejad, et juba see, et neid rahulikult kuulati, lõi tunde, et ollakse päriselt koos, mitte lihtsalt koosolekul.
ABCD protsessis ei püütud kohe suuri plaane teha. Pigem otsiti väikeseid ja teostatavaid samme, mida kogukond saab ise ellu viia. Pillapalus viis see näiteks mõtteni kutsuda kokku inimesed, kes tavaliselt kogukonnaüritustel ei osale, kuid kellel on väärtuslikke teadmisi kohaliku looduse ja ajaloo kohta. Sürgaveres aga avastati kogukonna paiku jalutuskäikude kaudu. Tootsi kogukond viis läbi tervisekõnni, mille käigus jagati lugusid. Tulid vahvad lood ”kiusu merest”ja “armastuse alleest”. Tekkis taipamine , et lugude jaoks on vaja aega ja ruumi, et need saaks pinnale kerkida.
Foto: Inga Raudsepp Tootsi kogukonna noored tervisekõnnil
Õpikohad kogukondadele
Kogukonnad jõudsid protsessi käigus mitme olulise arusaamiseni. Üks neist oli, et tegutsemiseks ei pea alati ootama välist luba, projekti või rahastust. Kui märgata oma inimesi ja nende oskusi, tekib julgus alustada ka väikeste asjadega. Mitmel pool tõdeti, et seni oldi liiga palju vaadatud väljapoole, selle asemel et toetuda omaenda tugevustele.
Samuti saadi aru, et kogukonna areng ei sõltu ainult eestvedajatest. Igaühel on oma roll ja panus, isegi kui ta ei soovi olla nähtav liider. Mõnes kogukonnas oli just vaiksematel ja tagasihoidlikumatel inimestel kandev roll, olgu see siis oskus luua sidemeid, hoida traditsioone või toetada teisi.
Paljude jaoks oli üllatav ka see, et kogukonnaarutelu ei pea olema raske ja pingeline. Kui kohtumised on inimlikud, turvalised ja avatud, sünnib rõõm ja soov uuesti kokku tulla. See omakorda hoiab kogukonna elus.
Õpikohad hõlbustajatele
ABCD testimine pakkus väärtuslikke õpikogemusi ka hõlbustajatele. Üheks suurimaks väljakutseks osutus kiusatus pakkuda lahendusi. Harjumus aidata ja suunata on tugev, kuid ABCD-s on hõlbustaja roll hoida ruumi, mitte sisu ette kirjutada. See nõudis teadlikku tagasihoidlikkust ja usaldust kogukonna vastu.
Hõlbustajad õppisid ka vaikuse väärtust. Hetked, kus keegi ei räägi, ei tähenda läbikukkumist. Sageli just vaikus andis inimestele võimaluse mõelda ja sõnastada midagi olulist. Samuti sai selgeks, et usaldus ei teki ühe kohtumisega. Järjepidevus, kohalolu ja aus huvi inimeste vastu olid eduka protsessi eelduseks.
Foto Mikko Selg, hõlbustajad viimasel treeningupäeval Raeküla Vanakooli Keskuses
Miks tasub kogukondade arendamisel lähtuda ABCD-lähenemisest?
ABCD ei paku kiireid lahendusi ega lubadust, et kõik probleemid kaovad. Küll aga loob see midagi palju olulisemat ja kestvamat – usu iseendasse. Testimine seitsmes Eesti kogukonnas näitas, et kui inimesed märkavad oma väärtust, kuulavad üksteist ja tegutsevad väikeste sammudega, sünnib liikumine, mida ei pea tagant sundima.
ABCD-lähenemine ei tee kogukondi sõltuvaks välistest ekspertidest ega projektirahast. See aitab kogukondadel seista oma jalgadel ja võtta vastutust oma arengu eest. Just see eneseusaldus ja sisemine jõud on kogukonna kestva arengu kõige kindlam alus.
ABCD testimine on osa Siseministeeriumi strateegilise partnerluse raames läbi viidavast „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“ tegevusplaanist, mille on välja töötanud ja viivad ellu MTÜ Rahvaülikoolide Liit ja MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused koostöös Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi, SA Eesti Koostöö Kogu ja OÜ Toimevõimendiga.
Huvilistele on valminud juhendmaterjal ressursipõhisest kogukondade arendamisest.
Kokkuvõttev seminar testimise tulemustest 2024 ja 2025 aastal toimub 28. märtsil 2026.
Lisainfot saab projektijuhilt ehapaas@gmail.com