Ressursipõhise kogukondade arendamise (asset-based community development) aluseks on kogukonnas leiduvad ressursid, nende avastamine, omavahel ühendamine ja koos tegutsemine. Oluline on, et ressursse avastatakse kogukonnas koos, kaasatakse nii inimesed, seal tegutsevad ühingud ja institutsioonid. Kuidas täpselt seda kõike praktikas teha, selleks valmis meil aasta alguseks juhendmaterjal. Lisaks läbisid 19 kogukondade hõlbustajat treeningu. Hõlbustajatest pooled on maakondade arenduskeskuste konsultandid ja pooled Tartu Ülikooli kogukonna arendamise ja sotsiaalse heaolu õppekava vilistlased.
Mis kogukonnad testimisel osalevad?
Võrumaal asub hõlbustajate Marise, Meele ja Kristi taustajõul teele Mikitamäe külakogukond. Mikitamäe on Setomaa valla suurim küla, kogukonnana tegutsemises ollakse alguses ja alles otsitakse tegevusi, mis inimesi kõnetab ja liidab.
Saaremaalt osaleb Leisi kogukond. Nende sooviks on ärgitada elanikke omavahel suhtlema ja arutlema olulistel teemadel ning tekitada harjumus koos käia ning ühiselt panustada. Taustajõuks on hõlbustajad Hanna ja Hanna-Mari.
Läänemaal võtavad initsiatiivi mehed, nimelt on sealt osalemas Meeste Koja Haapsalu Kuur MTÜ. Neil on oma töökoda, kus kogenud juhendaja käe all saab meisterdada, osaleda koolitustel, väljasõitudel. Ressursipõhise lähenemise kaudu soovitakse jõuda uute inimeste ja ideedeni ning luua sidusust oma piirkonnas. Meestele on taustajõuks Maarja, Riin ja Ida.
Ida-Virumaalt osaleb Tudulinna kogukond, kus moodustati eelmise aasta septembris kogukonnakogu, kes soovib aktiviseerida kogukonnaliikmeid. Testimise käigus loodetakse leida uut hingamist ja ühistegemist, kus iga kogukonnaliige tunneks ennast vajalikuna. Nende hõlbustajateks on Tatjana, Nadežda ja Helena.
Valgamaal osaleb Nõuni külade piirkond, mis ühendab Nõuni, Lutike, Makita, Neeruti, Päidla ja Räbi külasid. Kui täna osaleb kogukonna tegevustes 50. ringis inimesi, siis eesmärgiks on seda ringi laiendada vähemalt 30. uue tegutsejaga. Nende abilisteks on Aet, Kaisa ja Veronika.
Tartumaalt osaleb lausa kaks kogukonda. Tartu Koidu Keskus ja Karlova piirkond kelle testimise sihiks on kasvatada kohalikes inimestes kogukonna tunnet ja laiendada seniste eestvedajate ringi. Teiseks kogukonnaks on Eesti Permakultuuri Ühing fookusega Elva piirkonnal. Sealsetel huvilistel on soov mõista rohkem kogukonnana ühiselt tegutsemise aluseid ja kaasata uusi huvilisi. Hõlbustajateks Kadri ja Kai.
Raplamaalt on osalemas Loodna küla kogukond. „Oleme külakogukonna arengu alguses. Soovime luua ühtset kogukonda, et külaelu arendada ja et ka Loodna küla oleks veel atraktiivsem potentsiaalsetele elanikele. Meie tugevus on teineteist toetavad ja täiendavad entusiastlikud kogukonnaliikmed.“ Loodna küla hõlbustajateks on Teele, Helen ja Karin.
Mis saab edasi, kuidas teekond kulgeb?
Ressursipõhine lähenemine lähtub kogukonnast, ehk siis teekond oma kogukonna ressursside avastamisel, ühendamisel ja koos tegutsemisel saab kindlasti olema kõigil erinev. Hõlbustajad ja kogukonnad kohtuvad omavahel vähemalt kord kuus, kuid eelkõige sõltuvad tulemused kogukonna inimestest endist ja nende isetegemistest. Kuhu keegi jõuab, kuidas lähenemisel pakutud tööriistad toimivad, seda kuuleme juunis. Nimelt siis kogunevad kõigi kaheksa kogukonna esindajad koos hõlbustajatega mõttetalgutele, kus räägitut jagame kindlasti ka kogukonnaveebis. Seniks saab aga igaüks ka ise oma kogukonnas ressursipõhist lähenemist kasutada, abiks meie juhendmaterjalid.
Lisainfot meie testimisest saab ehapaas@gmail.com
Fotol on hõlbustajad viimasel treeningpäeval Pärnus.
Ressursipõhise lähenemise testimine on osa Siseministeeriumi strateegilise partnerluse raames läbi viidavast „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“ tegevusplaanist, mille on välja töötanud ja viivad ellu MTÜ Rahvaülikoolide Liit ja MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused koostöös Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi, SA Eesti Koostöö Kogu ja OÜ Toimevõimendiga.