Fotol uue grupi teekond 2025. aastal

Mida tegime?

  1. aasta  alguses alustasime ressursipõhist ehk tugevuste põhist kogukondade arendamise testimist seitsme kogukonnaga: Mikitamäe kogukond Võrumaalt, Nõuni kogukond Valgamaalt,  Koidu Keskus Tartu linnas, Loodna külakogukond Raplamaalt, Leisi kogukond Saaremaalt, Tudulinna kogukond Ida-Virumaalt ning Meeste Koja Haapsalu Kuur Läänemaalt.

Kogukondi toetasid  hõlbustajate meeskonnad maakonna vabaühendste konsultantidest ja Taru Ülikooli Kogukonna arendamise ja heaolu magistriõpingute vilistlastest. Hõlbustajate meeskonnad läbisid ühise treeningprogrammi, mis algas 2023. aasta oktoobris, kokku käidi koos kolmel treeningul. Iga kogukond liikus koos hõlbustajate meeskonnaga omas tempos, hõlbustajad hoidsid protsessis omavahel ühendust ja toetasid üksteist regulaarsetes veebikohvikutes.

 

Fotol hõlbustajate esimene lend

Lisaks valmis meil hõlbustajatele mõeldes, kui ka laiemalt kõigile kogukonna arendamisega tegelejatele eestikeelne juhendmaterjal ressursipõhisest lähenemisest kogukondade arendamisel. Juhendmaterjal on leitav meie kogukonnaveebist. 

Ressursipõhine kogukondade arendamine, miks me sellest räägime ja Eestis testime?

Ressursipõhine lähenemine asetub laiemasse tugevustekesksesse lähenemisse, mille põhirõhk on probleemide asemel keskendumine olemasolevatele tugevustele ja ressurssidele (Blundo, Bolton, Lehmann, 2019; McArdle, 2024, vt. viide 1). Tugevustekeskne lähenemisviis on eelkõige mõtteviis ja suhtumine nii indiviididesse, gruppidesse kui kogukondadesse, see ei eita probleemide ja raskuste olemasolu, aktsepteerib ja tunnistab neid, ent lahenduste otsimisel keskendub eelkõige olemasolevatele ressurssidele (vt täpsemalt Blundo, Bolton, Lehmann, 2019). Töös kogukondadega on see oluline vaatenurga muutus, sest keskendudes probleemidele ja puudustele, mis kogukondades esinevad, kaob kogukonna ja kogukonnaliikmete agentsus, eneseusk ning iseseisvuse saavutamise asemel muutuvad kogukonnad sõltuvaks ekspertidest ja/või süsteemist (vt täpsemalt Russell, McKnight, 2022 viide 2).

Seega, ressurssidest lähtuv kogukondade arendamine annab kogukondadele iseseisvuse ja hakkama saamise, sest protsesse juhivad kogukonna inimesed ise, nad ehitavad oma arengu ülesse tuginedes sellel, mis kohapeal olemas on ja teevad seda, mis just kogukonna inimesi kõnetab ja kokku toob. Ressusripõhine kogukondade arendamine põhineb suhetele ja vastastikusele teineteise toetamisele. Läbiv uskumus on, et kõik saavad panustada. 

Testimisest kogukondadega, kuidas meil läks, mis teemad tõstatusid?

Hõlbustajate ja kogukondade ühisteekond sai alguse 2024. aasta veebruaris – märtsis ning juba 15. juunil kohtusime Väätsal, et arutada, kuidas läks. 

Fotol kogukondade ja hõlbustajate kohtumine, arutelu 15.06.2024

Kogukondade tagasisidet kuulates julgeme kinnitada, et tööd kogukonnaga tasub alustada suhete loomisest ja oma tugevuste avastamisest, sest see teeb nähtamatu nähtavaks ning jõustab ja võimestab kogukondi. Mida kogukonnad kohtumisel välja tõid? 

Ressursipõhine lähenemine aitas kogukondadel avastada nii oma inimesi, kui ka nende teadmisi ja oskusi, tõi välja põnevaid ideid ja koha lugusid. Inimestega suhtlemine ja avastused viisid mitmed testimisel osalenud kogukonnad taipamiseni, et tegelikult on neil kohapeal palju juba olemas. Ühised kohtumised tõid kokku erineva põlvkonna inimesed, koorusid välja ühised eesmärgid, mõnes kogukonnas aitas protsess luua meeskonda ja julgustada käivitama tegevusi. Kogukondlikud kohtumised lõid sildu suhtlemiseks ja olid ühendavad.  Kogukonnad leidsid uue, teise vaate, mis omakorda avas uusi vaatenurki.

Samas tuli aruteludest välja, et tegemist on meie tänaste mõttemallide muutmisega, mis vajab aega ja julgust oma harjumuspäraselt rajalt kõrvale astuda. Seda nii kogukondade poolelt kui ka hõlbustajatel. Järgnevalt mõned väljakutsed, mis joonistusid välja kogukondade tagasisidest.

  • Väga sageli on kogukondade ühistegevused seotud erinevate projektidega ja rahastuse taotlemisega, kogukonna kohtumised, mille eesmärk oli lihtsalt arutleda ja üksteist tundma õppida, suhteid luua ja vastastikku ressursse avastada, oli mõnedele osalejatele võõras. 

Arutlemine vajabki aega ja harjutamist. Testimise perioodi kogemus oli, et nii mõnelgi kohtumisel ootasid inimesed, et hõlbustaja ütleb, mida vaja teha ning olid kimbatuses, kui hõlbustajad hakkasid  küsima ja ootasid, et kogukonna inimesed vaataks nii enda kui kogukonna sisse ja jagaks oma mõtteid teistega. See oli harjumatu ja nii mõnelgi korral peletas inimesi ka eemale. Siit ka küsimus tulevikuks nii järgmiseks testimise perioodiks kui ka laiemalt kogu kogukondadega toimetamise valdkonnale – kuidas teadvustada inimestes aruteludes osalemise olulist, luua turvaline ruum, mis „ei ehmataks“ inimesi osalemast, kõnetaks erinevas vanuses ja erinevast soost inimesi.  Aruteludes toodi välja humooriga pooleks huvitav soolise erinevuse tähelepanek – naised peavad koosolekuid ja genereerivad ideid, mehed viivad ellu. Siit küsimused järgmiseks testimise perioodiks, kuidas korraldada kogukonna kohtumisi selliselt, et mehed tunneksid samuti, et nad on kohtumistele oodatud ning lisaks, et neil ei hakkaks seal igav? Esimeses testimise etapis osales Haapsalu meeste kuur ja nende toimetamine näitab, et tegelikult tulevad mehed kaasa küll, lihtsalt peab leidma sobivad viisid nende kaasamiseks. 

  • Inimeste arv kogukondade kohtumistel oli erinev, esimesel kohtumisel oli rohkem inimesi, viimasel vähem. Tuli välja, et osad inimesed vajavad aega, et koguda osalemisjulgust distantsilt, teised vaatavadki kaugemalt, et mis toimub ning tulevad alles hiljem kaasa.  Osalejad arutasid, et võis  juhtuda, et esimene kord tuldi uudishimust, et mis toimuma hakkab, aga võis ka olla, et järgmistel kordadel ei tulnud sellepärast, et tundus, et ehk ei ole huvitav. Siit oluline mõte kaasa võtta – kuidas hoida inimeste huvi? Soovitusena tuleb jällegi tagasi tulla mõtte juurde, et kogukonnas tuleb teha seda, mis inimesi sütitab, pakub neile huvi, kuhu nad ise on valmis panustama. Mis see on, seda tulebki koos kogukonnaga avastada. 
  • Aeg oli testimisele lühike ja mitmed kohtumised jäid suveaega. Arutlemine sobib vähemalt maakogukondades rohkem hilissügisesse ja talvepäevadele-õhtutele. Kuna omavaheline suhete loomine ja kogukonna avastamine võtab aega, peaks kindlasti olema ka testimise aeg pikem ning võtma võimalusel arvesse kogukonna inimeste loomulikku elurütmi.

Kokkuvõttes ressursipõhine kogukondade arendamine kõnetas kogukondi, asjaolu, et mitu kogukonda leidis, et tegelikult on neil kõik olemas ise hakkama saamiseks, on väärtus omaette. Iseseisvamad, hakkama saavad kogukonnad on ka põhjus, miks me ressursipõhist lähenemist oma meeskonnaga oluliseks peame, viime läbi treeninguid, loome juhendmaterjale ja  testime.  See, et ressursipõhine tegutsemine kogukondade inimestel silma särama lõi toob välja Raplamaalt osalenud Loodna kogukonna vaatluspäevik . Leisi kogukonna teekonna võtsid kokku hõlbustajad Saaremaa Teataja neljandal lehel.

6. novembril andsid testimisel osalenud konsultandid teatepulga üle uuele grupile. Juba uue aasta jaanuarist stardib meie teine pilootgrupp, sedakorda siis Põlvamaal, Jõgevamaal, Järvamaal, Harjumaal, Viljandimaal, Pärnumaal, Lääne-Virumaal ja Hiiumaal. Kindlasti saab esimese grupi poolt välja toodud kitsaskohad arvesse võetud. Millised kogukonnad osalevad ja kuidas meil läheb, sellest anname teada juba uuel aastal kogukonnaveebis. 


Lisainfo:

strateegilise partnerluse projektijuht Eha Paas (ehapaas@gmail.com)

ABCD testimine toimub Siseministeeriumi strateegilise partnerluse “Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026” raames. Strateegilise partnerluse elluviimiseks teevad koostööd MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Tartu Ülikool (Ühiskonnateaduste Instituut), Eesti Rahvaülikoolide Liit, Eesti Koostöö Kogu, OÜ Toimevõimendi.

Viited:

  1. Blundo, R., Bolton, K. W., Lehmann, P (2019). Strengths perspective. Critical analysis of the influence on social work. Teoses M. Payne, E. Reith-Hall (toim). The Routledge Handbook of Social Work Theory. Taylor & Francis Group McArdle, K. (2024). Working with communities. Teoses K. McArdle, S. Briggs, K. Forrester, E. Garrett (toim). Community Work. Theory into Practice. Policy Press
  2. Russell, C., McKnight, J. (2022). The Connected Community. Discovering the Health, Wealth, and the Power of Neighborhoods. Berrett-Koehler Publisher.