Kogukonna arendamise inspiratsioonipäev: KAI toimus jälle ja kandis seekord pealkirja PAI!

Foto: Heleriin Jõesalu

Eestis teist aastat järjest toimunud kogukonna arendamise inspiratsioonipäev (KAI) tõi Ülemiste City linnakusse ligi 100 kogukonna teemadel kaasamõtlejat, nii erinevate kogukondade – näiteks paikkondlike, huvipõhiste, kodanikualgatuste korras loodud – eestvedajaid ja liikmeid, kohalike omavalitsuste võtmeisikuid ja kogukonnatöö spetsialiste, nii maakondlike arendusorganisatsioonide kui ka näiteks Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti esindajaid, valdkonnaga seotud teadlaseid ja õppureid ja täna praktikas kogukondadega töötavaid ja neid nõustavaid inimesi. 

Miks on inimesele kogukonda vaja?

Kui möödunud aastal keskendusime sellele, mida tähendab mõiste kogukond, siis sel aastal küsimusele “miks on inimesele vaja kogukonda?”. Seda aitas meil mõtestada haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro, kes avas meile eesmärkide sisuteooriat, ehk miks on oluline see, mida me tahame. 

Aastal 1993 hakkasid teadlased Kasser ja Ryan (1), (2), (3) uurima midagi, mida võiks nimetada inimestekeskseteks eesmärkideks ehk meie püüdlusteks elus (life aspirations). Nii esimesed uuringud kui ka hiljem üle maailma, sealhulgas väga erinevates kultuurides, eri vanustes, sotsiaalmajanduslikes gruppides ja eri meetoditega mitmekümne aasta jooksul tehtud uuringud lubasid järeldada, et inimesed jagunevad laias laastus kahte gruppi: 

• üks grupp on need, kelle jaoks on olulisemad nn sisemised väärtused – isiklik areng, head suhted lähedastega, tervis, panustamine kogukonda ja 
• teine grupp need, kelle jaoks domineerivad välised väärtused ehk raha, võim, populaarsus, atraktiivsus, kuulsus, staatus jms. (4)

Sisemised väärtused loovad eelduse õnneks, mis tekib sellest, et sa tead, et teed õiget, väärtuslikku asja, ehk eudaimoniat (hea vaim, heaolu kreeka keeles); välised väärtused aga hedoniat ehk õnne, mis tekib sellest, et sul on välisest stiimulist lähtuv positiivne emotsioon ja puudub negatiivne. Oma ettekandes tõi Grete Arro välja, et kõigil inimestel esineb üldjuhul mõlemat tüüpi eesmärke. Oluline õnnelikkuse ja vaimse tervise ennustaja on, kumb tüüp on fookuses. Sa oled pigem üks või teine, kuid see võib ka aja jooksul muutuda.

Teadlaste huvi ei raugenud ainult grupeerimisega – nende eesmärk oli uurida, kumb grupp tundis ennast läbivalt ja igal ajahetkel paremini? Ehk kummal grupil olid kõrgemad heaolunäitajad (subjektiivne rahulolu, õnnelikkus) ning parem vaimne tervis ehk madalamad depressioonisümptomite ja ärevuse näitajad? Leiti, mida enam oli inimeste jaoks suhteliselt tähtsam eesmärgipakett suhted-areng-kogukond, seda kõrgemad olid nende heaolunäitajad ning madalamad depressiooni- ja ärevusenäitajad. Teisisõnu, mida vähem tahtsid inimesed hedoniat (soov tunda heaolu ja vältida valu), seda rohkem neil oli heaolu ning seda vähem oli neil psühholoogilisi probleeme.

Oma ettekandes selgitas Grete Arro ka selle tulemuse mehhanismi. Kokkuvõtvalt, eudaimoonilised eesmärgid (suhted-areng-kogukond) rahuldavad rohkem inimeste kolme psühholoogilist baasvajadust – seotust, kompetentsust, autonoomiat – , mis tagavad meie püsiva õnnelikkuse ja motivatsiooni. Samuti on eudaimoonilised eesmärgid alati rohkem autonoomselt reguleeritavad kui hedoonilised – inimese baasiline vajadus ise oma elu määrata on tagatud. Hedooniliste eesmärkide (edu-maine-välimus) puhul oleme alati rohkem teiste poolt kontrollitud; tänases maailmas sisaldavad need üldjuhul võrdlust teistega, mis võib heaolu vaatest olla põrgutee.

Mida sellest järeldada kogukondade kontekstis?

Grete Arro võtab selle mõtte kokku järgmiselt: me vajame kogukonda esmajoones mitte selleks, et kogukonnalt midagi saada, vaid selleks, et kogukonnale midagi anda. Just andmine on psühholoogilise tervise vaates eksistentsiaalne.

Vaata ka Grete ettekannet.

Miks kandis KAI pealkirja PAI?

Oma kogukonnale/kogukondadele on palju andnud meie inspiratsioonipäeva kangelased – kogemuslugude jagajad. Läbi nende lugude kõlamise tahame kiita ja teha pai kõikidele Eesti kogukondade eestvedajatele ja liikmetele, kes on üles leidnud iseenda, enda piirkonna ja/või selle inimeste tugevused ning kogukonda panustades loonud võimaluse õnnelikumaks eluks!

Inspiratsioonipäeval jagasid oma lugu Heldi Ruiso (kodanikualgatus Loov Viljandi), Villy Võrk (MTÜ Töömaja), Tiina Tambaum (Äksi kogukond), Arto Saar (Järva-Jaani kogukond), Eve Tobias (Päästeamet), Kristi Paatsi (Kalamaja kogukonnamuuseum), Kaisa Linno (MTÜ Lahemaa Turismiühing) ning Urmas Kalde, Hannes Danilov ja Juhan Märtsoo (Meeste Koda Haapsalu Kuur).

Lugude kuulamisele aitas meil häälestuda Berit Kaschan, kes on luuletaja, kirjandusteadlane ja -terapeut. Ta vastas küsimusele, miks kogukonnad vajavad lugusid? Me oleme lugudest tehtud – maailm on lugude võrgustik. Berit tõi ka välja, et lood võivad luua, liita ja lahutada – on olemas lugusid, mis on meie identiteedi nurgakivideks, nii üksikisiku kui inimgruppide/kogukondade vaates. On lugusid, mille ümberjutustamisel võib lüüasaamisest kasvada võit, lood aitavad märgata muutust ja kangelasi teekonnal. 

Vaata ka Beriti ettekannet.

Kogukonna ressursside avastamine ehk millest jutustasid kõlanud kogukonna lood?

Ressursipõhine kogukonna arendamine (asset-based community development) rajaneb kogukonnas leiduvatel ressurssidel (neid võib nimetada ka varadeks või tugevusteks). Oluline eesmärk on kaasata inimesi, ühinguid ja institutsioone, et koos oma tugevusi avastada ja arendada. Võtmesõnaks on kogukonnas juba olemasolevate ressursside kasutamine ning nende varade arendamine ühise heaolu suurendamiseks. Ressursipõhine kogukonna arendamine liigitab ressursid viide rühma: individuaalsed, suhted, asutused/institutsioonid, paikkond ja ühendused. (5) Just nendele ressurssidele põhinevatele kogemuslugudele keskendusime ka inspiratsioonipäeval. 

🧩 Individuaalsed ressursid

Kogukonna loomine, arendamine toimub eeskätt inimeste endi initsiatiivil. See on sisemisest soovist lähtuv ja altpoolt ülespoole liikuv. Kogukonna keskmes on elanikud, kellel kõigil on anded ja oskused. (5) Selle teema arutelu inspiratsioonipäeval keskendus küsimusele, kuidas avastada ja esile tuua iga kogukonna liikme/elaniku väärtuslik panus?

Oma lugusid jagasid Villy Võrk (MTÜ Töömaja) ja Heldi Ruiso (kodanikualgatus Loov Viljandi). 

Villy lugu rääkis sellest, kuidas oma keeruline elukogemus pöörata tugevuseks ja just sellele tuginedes toetada sõltuvusprobleemidega inimesi, kaasates neid kogukonda. Villy on MTÜ Töömaja tegevjuht ja kogemusnõustaja. Töömaja pakub üheaastast töökeskset rehabilitatsiooni, et vabaneda sõltuvusest – taastatakse tööharjumus, eneseväärikus ja tunne, et ollakse kellelegi vajalikud. Paraku rehabilitatsiooniteenusest alati ei piisa – oluline on luua inimesele keskkonda, mis hoiaks ära tagasi langemise vanadesse mustritesse. Juttu tuli ka endisesse Järvakandi vallamajja loodavast kogukonnamajast, sest just kogukondadel on selleks suur potentsiaal, et hoida ära tagasi langemine. 

Vaata ka MTÜ Töömaja tegevust tutvustavat videot.

Heldi on kohal, kui on vaja julgustada ja kutsuda esile muutusi. Ta on tõdenud, et iseennast tutvustades oleks ta varasemalt loetlenud ameti- ja töökohti. Nüüd on ta  endalegi üllatuslikult avastanud pigem just võimaluste teejuhi/looja rolli, mis saadab teda pea igat töist valikut tehes. Heldi on vabaühenduse Loov Viljandi eestvedaja. Loov Viljandi on kogukonnaalgatus, kuhu kuuluvad viljandlased, kel on soov panustada Viljandi ainulaadsesse elukeskkonda, mis säiliks kulgevana ja pehmena, kasvaks kaasava, elamise ja töötamise parimaks paigaks. Tema lugu rääkis sellest, kuidas linnakodanikuna olla julge ja trotsida kinniste kabinetiuste taga tehtavaid otsuseid, seda ikka selleks, et luua ruumi avatud valitsemiseks ja et kõigil oleks võimalus kaasa rääkida oma kodukoha käekäigus. 

🧩 Suhted kui ressurss

Ressursipõhine kogukonna arendamine on suhetele orienteeritud: kõike vaadatakse kogukondlike suhete kaudu. Üheks kogukonna liikumapanevaks jõuks on erinevad ühingud, mitteametlikud inimrühmad, vabatahtlikud – nad tulevad kokku ühise huvi tõttu. (5) Selle teema arutelu inspiratsioonipäeval keskendus küsimusele, kuidas luua kogukonnas suhteid nii, et inimesed saavad avastada üksteise anded?

Oma kogukonnalugusid jagasid Tiina Tambaum (Äksi kogukond) ja Arto Saar (Järva-Jaani kogukond). 

Kes veel ei tea, siis Äksi külast leiab kogukonnakunsti, mis on esitatud sotsiaalkriitilise ja pidevalt areneva installatsioonina koondnimetuse all “Äksi Kaubanduskeskus”. Tiina on öelnud, et Äksil on kogukonnakunsti tehes soov teisi kogukondi mitte kopeerida ning luua midagi omanäolist – kogukonnakunsti ressurssideks on inimeste need anded, oskused ja vara, mille olemasolu ja väärtust nad ise võibolla ei tajugi. Ühistegevus annab vabaduse ja võimaluse olla loominguline, samas on see kogukonda ühendava mõjuga, see on olnud alguspunktiks naabritevahelisele tutvusele ja abistamisele. Tiina lugu tõi esile just erivanuses inimeste sidumise kogukonnaks. Tema sõnul on oluline kutsuda teadlikult igas vanuses inimesi, sh vanemaid kogukonna liikmeid osalema ning luua põlvkondade ühisteoseid. Ta möönab, et selleks on aga tarvis usaldust ning teha palju individuaalset ettevalmistustööd. 

Vaata ka Tiina Tambaumi ettekannet, sealt leiad ka lingi kogukonnavideodele, mis annab parema pildi nimetatud kogukonnakunstist.

Järva-Jaani on üks eriline paik, kus ei ole jäänud märkamatuks ükski olemasolev ressurss. Just selle nimel loodi ka MTÜ Järva-Jaani Kogukond, mis ühendab selle kandi aktiivseid inimesi, kes on valmis panustama kodukoha arengusse. Kogukonna loo rääkis Arto Saar, kes just ressursipõhisest kogukonna arendamisest (ehk ABCD lähenemisest) lähtudes algatas oma ülikooliõpingute ajal Järva-Jaani kogukonna ressursside kaardistamise ja kogumise. Esialgu Exceli tabelisse kogutud info sai sel aastal kogukonna veebilehe kuju ning Järva-Jaani kogukonna ressursid on nüüd leitavad veebilehel www.jarva-jaani.ee. Selline ressurssidel põhineva suhtevõrgustiku punumine on toonud Järva-Jaani mitmeid huvitavaid algatusi, koostöövõimalusi ja ettevõtjate huvi ning investeeringuid, kuid mis kõige olulisem – rõõmu ja eneseteostamise võimalusi paljudele kogukonnaliikmetele.

Vaata ka Arto Saare ettekannet.

🧩 Asutused/institutsioonid kui ankrud kogukondadele

Ankurasutuste alla kuuluvad näiteks valitsusasutused, eraettevõtted, koolid, muuseumid jne. Kõik nad võivad olla väärtuslikud ressursid. Nende institutsioonide hooned, inimesed, tegevused võivad aidata kaasa kohalikule identiteedile – tugev ankurinstitutsioon võimaldab kogukonnal koonduda selle ümber või tuua esile elaniku vastutustunnet (nt kooli säilimise küsimus, osalemine valimistel vms). Tuvastades kogukonna tugevusi, tuleb arvestada kindlasti võimalustega, mida pakub koostöö kohapealsete asutustega. (5) Selle teema arutelu inspiratsioonipäeval keskendus küsimusele, milliste (kohapealsete) asutustega saavad kogukonnad teha koostööd?

Asutuste lugusid jagasid Kristi Paatsi (Kalamaja muuseum) ja Eve Tobias (Päästeamet).

2021. aastal avatud Kalamaja muuseum on hubane koht nii kohalikele elanikele kui ka külalistele. Sealsed näitused, publikuprogrammid ja eriilmelised kogukonnaprojektid aitavad tutvuda kohaliku ajaloo, tänapäeva ja tulevikuga. Kalamaja muuseum võtab kokku killukese piirkonna värvikast olemusest.  Kogukonnamuuseum on loodud esimesest hetkest üheskoos Kalamaja kandi inimestega. Muuseumi loo rääkis meile Tallinna Linnamuuseumi, Kalamaja muuseumi juhataja Kristi Paatsi. Ta tõdes, et selline muuseumi loomise meetod on ainulaadne kogu Eestis.

Vaata ka Kristi Paatsi ettekannet ja loe tema artiklit “Kalamaja muuseumi kaasamisnipid kõigile kogukondadele!”.

Turvalisus algab aga igast inimesest endast ja sellest, et inimesed hoolivad endast, oma lähedastest, oma riigist ning ümbritsevast keskkonnast. Päästeamet organisatsioonina on teinud palju samme selleks, et olla kogukondadele ja kohalikele omavalitsustele ankurorganisatsiooniks turvalisuse ja kriisivalmiduse suurendamisel. Olgu selleks (koos)töö vabatahtlikega, päästekomandode koostöö KOVide, kogukondade ja ettevõtetega, sh nende koolitamine, taotlusvoorud kohalikele MTÜdele, korteriühistutele, kerksuskeskuste võrgustiku loomine jne. Päästeameti loo rääkis Põhja päästekeskuse ennetusbüroo ennetuspartner Eve Tobias. 

🧩 Paikkond ja ühendused

Maa, hooned, pärand, avalikud ja rohelised alad on kõik kogukonna ressursid. Iga koht, kus inimesed valivad olla, on valitud põhjusega. Seni, kuni inimesed jäävad, jäävad ka need põhjused. Koht võib olla looduslik keskus, tegevuste keskpunkt, eluks vajalike teenuste ala, transpordi sõlmpunkt või turg. Kogukonna inimesed on kõige lähemal mõistmaks ja mõtestamaks mingi koha tugevusi. Ühendused keskenduvad kaasamisele: baasuskumuseks on, et igaühel on võimalik panustada, see miski tuleb lihtsalt üles leida ja produktiivselt rakendada, leida tegevused ja ühendavad grupid; suhted ja tegevused on retsiprooksed/ vastastikused. (5) Selle teema arutelu inspiratsioonipäeval keskendus küsimusele, mida märkame enda ümber ressursina ja kuidas ühendused saavad toetada piirkonna/paikkonna arengut?

Kogukonnalugusid jagasid Kaisa Linno (MTÜ Lahemaa Turismiühing) ning  Urmas Kalde, Hannes Danilov ja Juhan Märtsoo (Meeste Koda Haapsalu Kuur). 

Lahemaa on Eesti vanim ja suurim rahvuspark, mis võlub oma mitmekesiste loodusmaastike ja rikkaliku kultuuripärandiga. Seal saab nautida looduse vaikust ja rahu liivasel mererannal, ürgses rabas, kadakasel loopealsel või roheluses jõekaldal. Ent samal ajal on see ka turismipiirkond, mis asub kahe maakonna neljas omavalitsuses – Kuusalu vallas ja Loksa linnas Harjumaal ning Haljala ja Kadrina vallas Lääne-Virumaal. Lahemaal elab ca 3000 inimest. Kuidas ühes rahvuspargis liita erinevad kogukonnad ühtseks võrgustikuks, nii et põrkuda võivad huvid ei segaks? Kuidas leida tasakaal kogukonnaliikmete, külaliste soovide ja looduskaitse vahel? Lahemaa loo rääkis meile MTÜ Lahemaa Turismiühingu eestvedaja Kaisa Linno. 

Vaata ka Kaisa Linno ettekannet. 

MTÜ Meeste Koda Haapsalu Kuur on muutumas kogu Läänemaa meeste südameks ja kaaslaseks. On mehi, kes võitlevad üleminekuga tööelust pensionile. Palju on ka neid mehi, kes on üksi ja elavad pidevalt isolatsioonis ning ei tea, kuidas luua ühendust kogukonnaga. On mehi, kes on alles  kolinud Läänemaale, kellel on vaja leida uusi sõpru. Haapsalu Kuuri liikmeks saamine võib seda pakkuda. Haapsalu Kuuri loo rääkisid meile Urmas Kalde, Hannes Danilov, Juhan Märtsoo. Haapsalu Kuur on katusorganisatsiooni Meeste Koja liige, mille eesmärk on seista Eesti meeste heaolu, tervise ja suhtluse eest, käsitööoskuste hoidmise ja meeste kuuride (Men’s Shed) põhimõtete propageerimise eest Eestis.

Vaata ka Urmase, Hannese ja Juhani ettekannet.

Kokkuvõttes on ressursipõhine kogukondade arendamine mõtteviis. Lähtume sellest, mis on olemas ja et iga kogukond saab ise kujundada oma elukeskkonda ja luua koos heaolu. 

Huvilistele soovitame abimaterjaliks juhendmaterjali “Ressursipõhise kogukonna arendamise ehk ABCD mudeli põhimõtted ja rakendamine”. 

Ka KAI-l sündis (kogukonna) kunsti: KAI sai tõesti nime PAI vääriliseks

Nagu juba ülal öeldud, oli inspiratsioonipäeva üheks eesmärgiks tunnustada Eesti kogukondade eestvedajaid ja liikmeid, kes on üles leidnud iseenda, enda piirkonna ja/või selle inimeste tugevused ning panustavad kogukondlikku eluviisi. Neid oli meil saalis palju. Tiina Tambaumi eestvedamisel valmis lühivideo – vaata kuidas KAI-l sai pai.

Toimumiskoha valik ei olnud juhuslik

Sel korral kogunesime Ülemiste City linnakusse. Ülemiste City kogukondliku tegemise teeb põnevaks asjaolu, et seal on eestvedajateks ja kogukonda panustajateks ettevõtted, mõnes mõttes võibki öelda, et linnaku arendajad on ankruks piirkonnas töötavatele inimestele. 

Vaata ka Eneken Titovi (Mainor Grupi juhatuse liige) ettekannet.

KAI 2025!

Neile, kes seekord inspiratsioonipäevale ei jõudnud, saab lohutuseks öelda, et kindlasti tuleb kogukonna arendamise inspiratsioonipäev ka järgmisel aastal – uute teemade ja põnevate lugudega.

Kogukonna arendamise inspiratsioonipäev on teist aastat järjest toimunud kogukonna arendamisele pühendatud sündmus Eestis, mis toimub Siseministeeriumi strateegilise partnerluse “Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026” raames. Strateegilise partnerluse elluviimiseks teevad koostööd MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Tartu Ülikool (Ühiskonnateaduste Instituut), Eesti Rahvaülikoolide Liit, Eesti Koostöö Kogu, OÜ Toimevõimendi.

Allikad: 

(1) Kasser, T., & Ryan, R. M. (1993). A dark side of the American dream: Correlates of financial success as a central life aspiration. Journal of Personality and Social Psychology, 65(2), 410–422.
(2) Kasser, T., & Ryan, R. M. (1996). Further examining the American dream: Differential correlates of intrinsic and extrinsic goals. Personality and Social Psychology Bulletin, 22(3), 280–287.
(3) Kasser, T., & Ryan, R. M. (2001). Be careful what you wish for: Optimal functioning and the relative attainment of intrinsic and extrinsic goals. In P. Schmuck & K. M. Sheldon (Eds.), Life goals and well-being: Towards a positive psychology of human striving (pp. 116–131). Ashland, OH: Hogrefe & Huber.
(4) Grouzet, F. M. E., Kasser, T., Ahuvia, A., Dols, J. M. F., Kim, Y., Lau, S., et al. (2005). The structure of goal contents across 15 cultures. Journal of Personality and Social Psychology, 89(5), 800– 816.
(5) Ressursipõhise kogukonna arendamise ehk ABCD mudeli põhimõtted ja rakendamine (2023). Kogukonnaveeb. Link: https://kogukonnaveeb.ee/?post_type=juhendmaterjalid&p=810&preview=true