Fotol Testimise lõpuseminaril osalenud 28.03.26 Järva-Jaanis, Orino mõisas

Lugu sellest, kuidas hakati kogukondades märkama seda, mis juba olemas on

Aastatel 2023–2026 toimus Eestis oluline nihe kogukondade arendamise mõtteviisis. Kui seni oli tavapärane alustada küsimusest „mis on puudu? “ või „mis on probleem?”, siis ressursipõhise kogukondade arendamise ehk ABCD-lähenemise (Asset Based Community Development) testimine tõi fookusesse hoopis teistsuguse küsimuse: mis meil juba olemas on ja kuidas seda koos kasutada?

ABCD ei alga puudustest, vaid inimestest, suhetest, oskustest, lugudest, kohtadest ja hoolimisest. Selle lähenemise keskmes ei ole projekt, vaid kogukond ise. Mitte teenus inimesele, vaid inimesed koos tegutsemas.

Ressursipõhine kogukondade arendamise testimine toimus Eesti Rahvaülikoolide Liidu ja maakondlike arenduskeskuste partnerluses. Treeneriteks olid Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi õppejõud Merle Linno ja Kadi Kass, hõlbustajateks maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultandid ja Tartu Ülikooli kogukonna arendamise ja sotsiaalse heaolu magistriõppe vilistlased. Kokku osales 14 kogukonda:

I lend 2023-2024 aastatel: Mikitamäe kogukond Võrumaalt, Nõuni kogukond Valgamaalt, Koidu Keskus Tartu linnas, Loodna külakogukond Raplamaalt, Leisi kogukond Saaremaalt, Tudulinna kogukond Ida-Virumaalt ning Meeste Koja Haapsalu Kuur Läänemaalt.

II lend 2025 aastal:  Sürgavere kogukond Viljandimaalt, Laheda külaselts Põlvamaalt, Tootsi kogukond Pärnumaalt, Moonaküla Rakvere linnast, Sõrandu külaselts Järvamaalt , Pillapalu kogukond Harjumaalt ja Vaidavere kogukond Jõgevamaalt.

Foto Teele Ojasalu, Projektijuht tänamas ABCD treenereid Merle Linnot ja Kadi Kassi

Miks oli muutust vaja?

Eestis on kogukondade areng olnud aastaid tugevalt projektipõhine. Sageli sõltub tegevus sellest, kas saadakse toetust, kas kirjutatakse projekt ja kas eesmärgid saavad aruandes täidetud. Selline lähenemine on toonud kogukondadesse palju head, kuid samal ajal tekitanud ka väsimust. Mitmes ABCD testimises osalenud kogukonnas tõdeti, et inimesed tunnevad survet pidevalt midagi „ära teha”, mõõta tulemusi numbrites ja tõestada oma vajalikkust välistele rahastajatele. Selle kõrval jäävad sageli tahaplaanile suhted, usaldus ja kogukonna sisemine võimekus. Kogukonnateadlane Cormac Russell on rõhutanud, et head elu ei saa kogukonnale „teenusena kohale tuua“. Kogukonna tugevus sünnib sellest, kui inimesed saavad ise osaleda, otsustada ja panustada.

ABCD-lähenemine pakkus sellele probleemile alternatiivi. Selle asemel, et alustada puudustest, hakati otsima olemasolevaid ressursse:

  • inimeste oskusi ja teadmisi,
  • kohalikke lugusid ja traditsioone,
  • ühendusi ja suhteid,
  • ruume ja paiku,
  • loodust ja keskkonda,
  • kogukonna sisemist hoolimist ja tahet tegutseda.

Nagu ABCD põhimõtteid tutvustavas materjalis öeldakse: kogukond ei ole pooltühi klaas, vaid pooleldi täis klaas – sageli on vajalikud ressursid juba olemas, kuid need ei ole veel omavahel ühendatud.

Kuidas testimine Eestis algas?

Alustasime 2023. aastal ABCD lähenemise tutvustamise ja kohandamisega Eesti oludele. Valmis juhendmaterjal, kaasati kogukondade hõlbustajaid, viidi läbi treeningud ning leiti pilootkogukonnad. 2024. aastal alustasid kaheksa kogukonda koos hõlbustajatega praktilist testimist. Testimise lõpetas seitse kogukonda, seda põhjusel, et üks kogukond sai esimesel kohtumisel piisava sisendi, et ise edasi tegutseda. Hõlbustajate roll testimisel ei olnud kogukonda juhtida ega valmis lahendusi pakkuda. Pigem aitasid nad märgata kogukonnas olemasolevaid tugevusi, tuua inimesi kokku ja toetada suhte tekkimist.  Teise lennuga alustati 2025. aastal, sedakorda olime rohkem aega planeerinud tööks kogukondadega. Kogukondade arendamine ei ole midagi, mida saab tagant sundida ja kiiresti teha. Inimesed vajavad aega ja võimalust liikuda neile sobivas tempos.

Testimises osalesid väga erinevad kogukonnad – nii külad, asumid kui ka alles kujunemisjärgus kogukonnad. Mõnes kohas oli olemas tugev külamaja ja aktiivne eestvedaja, teises tuli alustada peaaegu nullist. Just see mitmekesisus näitas hästi, et ABCD ei ole valmis meetod, mida kõikjal ühtmoodi rakendada. ABCD juhendmaterjalide koostaja Kadi Kass „Iga kogukond on unikaalne. Ei ole olemas kindlaid tööriistu, mis sobivad kõigile kogukondadele ühtemoodi.“

Mida kogukondades tegelikult tehti?

ABCD protsessis ei alanud tegevus arengukava ega projektitaotlusega. Esimene samm oli kuulamine. Korraldati vestlusi inimestega, koguti lugusid kogukonna elust, kaardistati oskusi, suhteid ja huvisid. Väga oluline oli märgata ka neid inimesi, kes tavaliselt koosolekutel ei osale, kuid kellel on kogukonnas oluline roll. Kogukondades toimusid:

  • kuulamisvestlused,
  • kogukonna jalutuskäigud,
  • lugude kogumise õhtud,
  • talgud,
  • ühised söögitegemised,
  • väiksemad kogukondlikud ettevõtmised,
  • oskuste ja huvide kaardistamine,
  • kohtumised kohalike ühenduste ja asutustega.

Sageli selgus, et inimesed olid valmis panustama palju rohkem, kui neilt seni oli küsitud. Mitte tingimata rahaga, vaid aja, teadmiste, kontaktide, tööriistade, ruumide või lihtsalt kohaloluga. Üks testimise olulisemaid avastusi oligi, et kogukonna areng ei sünni suurtest projektidest, vaid väikestest sidemetest inimeste vahel.

Hõlbustajate roll – vähem juhtimist, rohkem kuulamist

ABCD testimisel kerkis väga selgelt esile hõlbustaja rolli eripära. Hõlbustaja ei ole projektijuht ega „päästja“, vaid inimene, kes aitab kogukonnal iseennast märgata. Mitmed hõlbustajad tõid testimise käigus välja, et oluline on:

  • liikuda kogukonna tempos,
  • mitte suruda peale valmis lahendusi,
  • usaldada protsessi,
  • väärtustada suhteid sama palju kui tulemusi.

Üheks oluliseks taipamiseks kujunes mõte, et protsess ise ongi eesmärk. Kui inimesed hakkavad omavahel rohkem suhtlema, üksteist usaldama ja koos tegutsema, siis on muutus juba alanud. See oli paljude jaoks erinev senisest projektikultuurist, kus keskmes on sageli mõõdetavad tulemused ja tähtajad.

Mida kogukonnad ise oluliseks pidasid?

Testimise käigus rääkisid kogukonnad palju sellest, mis tegelikult kogukonda koos hoiab. Kõige olulisemaks peeti:

  • usaldust inimeste vahel,
  • regulaarset suhtlemist,
  • ühiseid kogemusi,
  • võimalust kokku tulla,
  • tunnet, et ollakse märgatud ja vajalikud.

Korduvalt tuli jutuks, et kogukond ei tohiks sõltuda ainult ühest eestvedajast. Kui kõik jääb ühe inimese õlgadele, tekib väsimus ja haavatavus. Tugev kogukond tähendab jagatud vastutust ja rohkem inimesi, kes julgevad algatada. Samuti räägiti sellest, et väga palju on võimalik teha ka ilma projektirahata:

  • korraldada talguid,
  • teha ühiseid õhtuid,
  • jagada ruume ja vahendeid,
  • viia läbi matku või spordiüritusi,
  • kasutada inimeste oskusi ja aega.

Osalejad jõudsid mõtteni, et kogukonna suurim ressurss ei ole raha, vaid inimesed ja nende valmisolek panustada.

Kuidas mõõta kogukonna arengut?

Üks keerulisemaid küsimusi kogu protsessi jooksul oli: kuidas üldse mõõta kogukonna arengut? Testimise lõpuseminari aruteludes leiti, et kogukonna muutust ei saa hinnata ainult projektide arvu või saadud toetuste põhjal. Oluline on hoopis:

  • kas inimesed tunnevad end kogukonna osana,
  • kas suhtlemine on sagenenud,
  • kas inimesed tunnevad üksteist rohkem,
  • kas usaldus on kasvanud,
  • kas tekib rohkem ühiseid algatusi.

Oluliseks peeti ka kogukonna nähtavust:

  • sotsiaalmeedia grupid,
  • külakogud,
  • kogukonnaruumid,
  • talgud ja sündmused,
  • regulaarne arutelu.

Samal ajal rõhutati, et kogukondade areng ei ole lineaarne. Mõni kogukond vajab kõigepealt aega usalduse tekkeks, teine on valmis kiiresti tegutsema. Seetõttu ei saa kõiki mõõta samade näitajatega.

Foto Teele Ojasalu, testimise kokkuvõtval seminaril grupitöö esitlus

Talgud kui kogukonna selgroog

Kokkuvõtval seminaril jäi kõlama üks väga lihtne, kuid tugev mõte: inimestele jääb meelde koos tegemine, mitte ainult tulemus. Talguid nimetati kogukonna selgrooks. Mitte sellepärast, et midagi saab korda tehtud, vaid sellepärast, et koos tegutsemine loob suhteid. Olgu selleks külaplatsi korrastamine, ühine supikeetmine või vana maja koristamine – kõige olulisem ei ole valmis objekt, vaid inimesed, kes õppisid selle käigus üksteist tundma.

Mis oli kõige suurem muutus?

Võib-olla kõige olulisem muutus ei olnudki mõni konkreetne tegevus, vaid teistsugune pilk kogukonnale. Kui probleemipõhine lähenemine küsib:

  • mis on puudu,
  • mida meil ei ole,
  • milles me läbi kukume,

siis ressursipõhine lähenemine küsib:

  • kes siin elavad,
  • mida inimesed oskavad,
  • millest nad hoolivad,
  • mida saaksime koos teha juba täna.

See ei tähenda probleemide eitamist. Pigem tähendab see, et muutust ei ehitata puuduse ümber, vaid olemasoleva tugevuse peale.

Olulised põhimõtted kogukondade toetamisel

ABCD testimise põhjal tõusid esile mõned põhimõtted, mida tasub kogukondade toetamisel Eestis edaspidi arvestada:

    • kogukond liigub omas tempos;
    • välised organisatsioonid ei saa kogukonda „ära teha“; ehk väljapoolt luua, kogukondi loovad inimesed
    • suhted on sama olulised kui tulemused;
    • väikestel kohtumistel on suur mõju;
    • kogukond ei tohi sõltuda ainult ühest eestvedajast;
    • kuulamine on olulisem kui valmis lahendused;
    • paindlikkus on tugevus;
    • kogukonna areng algab sellest, mis on juba olemas.

Samuti tõstatus oluline küsimus rahastamise kohta. Mitmed osalejad leidsid, et toetused võiksid olla paindlikumad ning arvestada rohkem protsessi käigus tekkivaid muutusi, mitte ainult alguses kirja pandud tulemusi.

Kust leiab juhendmaterjale?

Ressursipõhise kogukondade arendamise kohta on Eestis valminud mitmeid materjale ja kokkuvõtteid.

Olulisemad neist:

Kokkuvõtteks

Aastate 2023–2026 ABCD lähenemise testimine näitas, et Eesti kogukondades on palju rohkem tugevust, kui esmapilgul paistab. Sageli ei ole puudu mitte ideedest või inimestest, vaid võimalusest kohtuda, üksteist märgata ja koos tegutseda.

Ressursipõhine kogukondade arendamine ei anna kiireid lahendusi ega valmis retsepte. Küll aga aitab see luua midagi palju püsivamat – suhteid, usaldust ja tunnet, et kogukond sünnib inimestest endist. Ja võib-olla just see ongi kõige olulisem muutus.

Lisainfo Eha Paas, Eesti Rahvaülikoolide Liidu projektijuht ehapaas@gmail.com

ABCD testimine toimus Siseministeeriumi strateegilise partnerluse “Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026” raames. Strateegilise partnerluse elluviimiseks teevad koostööd MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Tartu Ülikool (Ühiskonnateaduste Instituut), Eesti Rahvaülikoolide Liit, Eesti Koostöö Kogu, OÜ Toimevõimendi.