Foto Kadri Pau, osalejad peaettekannet kuulamas

22. septembril kogunesid kogukondade arendajad juba neljandat korda Kogukonna Arendamise Inspiratsioonipäevale ehk KAI-le. Seekord kohtusime Hüüru mõisas ja võtsime aja maha, et korraks mõelda  iseendale.

Kuidas olla kogukonna jaoks olemas nii, et me selle käigus iseennast ära ei kaotaks või läbi ei põleks? See küsimus oli meie arutelude keskmes. Ja võib-olla on seda kogukonnatöös rohkem vaja küsida, kui esmapilgul tundub. Kogukonna arendaja töö tähendab sageli teiste kuulamist, toetuse avaldamist, korraldamist, probleemide lahendamist ja kaasaelamist. Kui oled harjunud märkama teiste vajadusi, võib iseenda vajaduste märkamine üsna kergesti tahaplaanile jääda.

Pühendunult, aga ennast hoides

Päeva avaloengu „Pühendunult, aga ennast hoides“ viis läbi psühholoog ja teadveloleku koolitaja Helena Väljaste. Ta kutsus vaatama enesehoidu mitte millegi suure ja erilisena, vaid väikeste igapäevaste märkamiste ja valikutena.

Üks esimesi küsimusi oli lihtne: mis meie töös annab meile energiat ja mis teeb enda eest hoolitsemise keeruliseks? Teine küsimus tuli juba iseenda märkamisest: mille järgi saan aru, et minu „anum“ hakkab täis saama? Need on küsimused, millele tasub aeg-ajalt päriselt vastata. Enne kui väsimus, ärritus, hajevilolek või stress hakkavad meie eest vastama. Helena rääkis teadvelolekust kui võimalusest tulla tagasi sellesse hetke, kus me parasjagu oleme. Üks lihtne harjutus on kolme hingetõmbe paus: suuna tähelepanu hingamisele, lõdvesta keha ja küsi endalt – mis on praegu oluline? Ka väikesed pausid loevad. Helena tõi välja mikropauside mõju – koosolekute ja tegevuste vahele jääv teadlik paus aitab vähendada stressi kuhjumist ja annab ajule võimaluse korraks puhata.  Võib-olla ei olegi enesehoiu puhul alati vaja suurt elumuutust. Mõnikord piisab sellest, kui märkan, et mul on praegu vaja pausi, hingan paar korda teadlikult või ütlen mõnele asjale „ei“.  Ja siis oli veel üks küsimus, mis võiks jääda meelde: Kuidas ma kohtleksin praegu oma head sõpra? Kui sõber oleks väsinud, eksinud või liiga palju enda kanda võtnud, kas ma ütleksin talle sama, mida vahel iseendale? Helena sidus selle küsimuse enesesõbralikkusega – oskusega enda eest hoolitseda ka siis, kui kõik ei ole läinud nii, nagu tahtsime.

KAI töötoad aitasid osalejatel harjutada erinevaid tööriistu enesehoius  

Kadi Kass arutles osalejatega, mis võtab meil rohkem aega, kui ette arvame ning miks ja kuidas analüüsida, kas meie aeg kulub meie enda või teiste jaoks olulistele ja kiiretele toimetustele. Loe lisaks siit: Teadvustades, et delegeerimise ja ei ütlemine ei ole lihtsalt valik, vaid oskus, siis harjutati ka seda praktikas läbi. Teema kohta saab juurde lugeda siit!

Kaisa Tammoja juhtis osalejate tähelepanu turvalise ja ennast säästva  infotarbimisele. Küberturvalisuse praktilisi nippe, mida jälgida leiab äpist https://www.olevalmis.ee/. 

Mariliis Tähepõld, kes on loovterapeut ja avatud dialoogi praktik tutvustas osalejatele kogukondliku kunstiteraapia võimalusi enesehoiuks. Kel põhjalikum huvi teema vastu võib Mariliisiga otse ühendust võtta. 

Helena Pruul, kes igapäevaselt seotud Eesti Ökokogukondade Ühendusega,  viis meid õue. Tema juhendamisel saime võtta hetke enese ja loodusega ühenduses olemiseks. Helena mõtteid inimeseks olemise terviklikkusest saab kuulata Gaia Akadeemia õhtuloengust. 

Neli aastat kogukondade arendamist

Seekordne KAI oli eriline ka seetõttu, et vaatasime tagasi neljale aastale. 2023. aastal alanud Siseministeeriumi strateegiline partnerlus on jõudmas selle aastaga lõpule ning see inspiratsioonipäev oli üks viimaseid suuremaid ühiseid ettevõtmisi. Nelja aasta sisse on mahtunud palju kohtumisi, koolitusi, arutelusid ja katsetamisi ning palju uut on nende aastate jooksul ka juurde tekkinud.

Üheks oluliseks suunaks oli kogukonna arendajate endi kogukonna kujunemine. Oleme rääkinud kogukonna arendaja tööst ja selle nähtavusest, loonud võimalusi omavahel kohtumiseks ning käivitanud inspiratsioonipäevad ja suveülikooli. Kogukonna arendajad leiad üles nii Tartu kui Tallinna Ülikoolist, maakondlikest arenduskeskustest kui ka omavalitsustest. Abiks siin on meie ühine virtuaalruum – Facebooki grupp ja Kogukonnaveeb. Samuti kogukonna arendajate andmebaasist, mille leiad meie Padleti lehelt. 

Kogu meie tegevuste läbivaks niidiks on olnud ressursipõhine kogukonna arendamine. Oleme otsinud viise, kuidas suunata märkama kogukonnas juba olemasolevaid ressursse – inimesi, nende oskusi ja teadmisi, suhteid, ettevõtteid, ühendusi ja muud -, et sellele kõigele kogukonna arengus rohkem toetuda. Selleks on tehtud hõlbustajate treeninguid, testitud ressursipõhist lähenemist ja loodud juhendmaterjal. 

Kolmas oluline teema oli arutelukultuuri edendamine ja dialoog – kuidas rääkida nii, et erinevad arvamused saaksid olla nähtavad ja inimesed ka päriselt üksteist kuulaksid. Selle tegevuse alla mahtusid kohalikele omavalitsustele suunatud dialoogioskusi edendavate arenguprogrammide elluviimine ja avatud dialoogi meetodi katsetamine. Uudista ka praktilist juhendit “Dialoog. Viljakate vestluste pidamise kunst ja praktika”.

Ja neljandaks kogukondade kriisikindlus – kogukonna rolli mõtestamine kriisideks valmistumisel, koolitused ja mentorlus ning juhendmaterjalide, videokoolituste ja taskuhäälingute loomine. Materjalid leiad Kogukonnaveebist.

Kõik need tegevused on olnud erinevad, kuid neid ühendab üks mõte: kogukond ei ole lihtsalt sihtrühm, kellele midagi korraldada. Kogukond on inimesed, nende suhted, teadmised, oskused ja valmisolek koos tegutseda. 

Foto Eha Paas, osalejate tagasiside teemal: Mis peaks edasi kestma?

Mis peaks edasi kestma? 

Päeva lõpus ei vaadanud me ainult tagasi. Küsisime ka osalejatelt, mida nemad tahaksid näha jätkumas. Vastustest tuli välja, et inimesed peavad kokku saama. Kogukonna Arendamise Inspiratsioonipäevad peavad jätkuma, sest sellised kohtumised annavad võimaluse vahetada kogemusi, saada uusi mõtteid ja lihtsalt olla koos inimestega, kes teevad sarnast tööd.

Paljud pidasid oluliseks ka Kogukonnaveebi jätkumist – kohta, kust leiab teadmisi, lugusid, juhendmaterjale ja inspiratsiooni ning kuhu kogukondade arendamise kogemus saab edasi koguneda.

Tulevikule mõeldes pakuti välja ka uusi mõtteid:

  • kogukondade mentorlusplatvorm, 
  • kogukonna lepitaja roll, 
  • suurem tähelepanu hõbemajandusele ja kohaliku majanduse võimalustele kogukonnas.

Olulisena nimetati kogukonntöö eetika teemadega tegelemist ja tunnustamist. Veel tuli väga selgelt esile vajadus järjepidevaks tööks omavalitsustega. Kogukondade ja omavalitsuste koostöö ei sünni ühest projektist ega mõnest kohtumisest. See vajab aega, usaldust, kuulamist ja teadlikku hoidmist.

Nii et kuigi üks nelja-aastane partnerlus saab nüüd läbi, ei ole põhjust tõmmata joont alla kogukondade arendamisele. Pigem on aeg küsida, mida oleme selle ajaga õppinud ja mida sellest edasi kanname. Oma meeskonnas tahame kogukonnatöö teemadega edasi tegeleda ja oleme asunud otsima viise, kuidas seda teha. Kindlasti ei vaata me ainult väljapoole, kust raha leida vaid ka sissepoole, endi olemasolevatele ressurssidele.  Ja nagu KAI-l korduvalt esile tuli – ka kogukonna arendaja ise on üks ressurssidest ja neid inimesi on meil juba päris palju. Seega neid tasub meeles pidada ja hoida aga neile saab ka toetuda üleriigilises kogukondade arendamist toetava keskkonna edendamisel. 

Lugemist heaolu hoidmise teemadel

Kogukonna arendamise inspiratsioonipäev toimus Siseministeeriumi strateegilise partnerluse “Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026” raames. Strateegilise partnerluse elluviimiseks teevad koostööd MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Tartu Ülikool (Ühiskonnateaduste Instituut), Eesti Rahvaülikoolide Liit, Eesti Koostöö Kogu, OÜ Toimevõimendi.