Kogukond

Oled Sa kogukonna eestvedaja või liige, alles alustavale kogukonnale hooandja või lihtsalt uudishimulik – oled õiges kohas! Kogukonnaveeb on loodud selleks, et tuua ühte kohta kokku kogukondade arendamise ja kogukonnakeskse valitsemisviisi edendamisega seotud aktuaalne info, õppimisvõimalused, kogemuslood, juhendmaterjalid ja kõige uuemad teemakohased teadusartiklid.

Kogukond

Oled Sa kogukonna eestvedaja või liige, alles alustavale kogukonnale hooandja või lihtsalt uudishimulik – oled õiges kohas! Kogukonnaveeb on loodud selleks, et tuua ühte kohta kokku kogukondade arendamise ja kogukonnakeskse valitsemisviisi edendamisega seotud aktuaalne info, õppimisvõimalused, kogemuslood, juhendmaterjalid ja kõige uuemad teemakohased teadusartiklid.

Kogukonna tähendus

Kogukond kui nähtus kuulub lahutamatult inimeste igapäevaelu juurde. Enamik meist kuulub ühte või mitmesse kogukonda. Me tihti ei mõtle kogukonna mõiste sisu ja piiritlemise üle, kuid intuitiivselt kogeme kogukonna tunnet või selle tunde nappust oma elus. 

Ühiskonnas kasutatakse kogukonna mõistet üsna sageli. Siiski, kõik inimkooslused meie ümber ei ole kogukonnad. Pere on pere. Suguvõsa on suguvõsa. Meeskond on meeskond. Omavalitsus on omavalitsus. 

Kogukonna mõiste selgitamiseks on oluline avada mitmeid tähenduskihte. Kogukonna mõiste hõlmab endas palju erinevaid, kuid ka ühiskonna dünaamilisuse tõttu muutuvaid aspekte. Lihtsal viisil markeerides on võimalik öelda, et kogukond on katustermin ja erinevatel kogukonnaliikidel on teatud ühisosad. 

Kokkulangevateks tunnusteks on inimestevaheline sotsiaalne suhtlemine, vastastikune seotuse tunne ja seetõttu on võimalik väga üldistatult (nähtust avamata) kirjeldada kogukonda kui inimeste hulka, kes jagavad teatud kindlaid tunnuseid. Kogukonna mõiste avamisel vaadatakse esiteks sümbolistlikku, teiseks pragmaatilist funktsiooni ja kolmandaks kogukonnatunde nähtust ning selle seost kogukonnategevustes osalemisega.

Dagmar Narusson (PhD)
Tartu Ülikooli kogukonnatöö õppejõud ja sotsiaalse innovatsiooni teadur, avatud dialoogi praktik

Sissejuhatus artiklist “Kogukonna tähendused”.

Kogukondade arendamise põhimõtted

Dagmar Narusson – Tartu Ülikooli kogukonnatöö õppejõud ja sotsiaalse innovatsiooni teadur, avatud dialoogi praktik

Kogukondade arendamise põhimõtted

Dagmar Narusson – Tartu Ülikooli kogukonnatöö õppejõud ja sotsiaalse innovatsiooni teadur, avatud dialoogi praktik

Kust ja kuidas saab uusi teadmisi?

Aastatel 2023 – 2026 toimub erinevaid kogukondadele suunatud tegevusi – seminare, koolitusi ja mentorprogramme. Hoia silm peal kalendril ja tutvu meie tegevustega.

Leia juhendmaterjale!

Kogukonnaveebist leiad aardekasti, kuhu koondame kogukonna arendamise ja kriisivalmidusega seotud juhendmaterjale, teaduslike artikleid ja häid praktikaid.

Kogukondade arengu toetamisel saab lähtuda erinevatest praktikatest, teaduslikest lähenemisviisidest ja erinevate teooriatega seotud meetoditest – meie eesmärk on tutvustada teile ressursside põhist lähenemist kogukonna arendamisel ehk ABCD lähenemisviis. Lühend ABCD tuleneb inglise keelsetest sõnadest Asset Based Community Development. Loe edasi siit! Mõiste kogukond ja lähenemine

Otsid konsultante ja/või koolitajaid?

Kogukonna arendajate andmebaas toob välja kogukondade arendajad, kes valmis minema kogukondadele ja omavalitsustele appi kogukondade arendamise teemadel. Vaata meie andmebaasi! 

Veel võimalusi…

Kui oled planeerimas arendus- või projektitegevusi oma kogukonnas ja vajaksid selleks abi, siis sellealast nõustamist küsi maakonna arenduskeskuse vabaühenduste konsultandilt. Kontaktid leiad veebilehelt mtyabi.ee.

Tasub pöörduda ka Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi poole, kes viib läbi õpet magistriõppekaval “Kogukonna arendamine ja sotsiaalne heaolu”. Õppekava programmijuht Merle Linno (merle.linno@ut.ee) saab vahendada infot tudengitele ja vilistlastele. Tudengite töid saab lugeda KASHi almanahhist!

Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis alustas 2023. aastal esimene lend magistriõppekaval “Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas”. Õppekava kuraator on kolledži sotsiaalgerontoloogia lektor Tiina Tambaum (tambaum@tlu.ee).

Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kodulehelt leiab arenguekspertide andmebaasi – erineva profiiliga nõustajad/koolitajad on kirjeldanud, millega saaksid olla abiks. 

Lisaks tasub uurida, kas Sinu kohalikus omavalitsuses töötab kogukonnatöö spetsialist, kes võiks samuti abiks olla.  

Kogukondade kriisivalmiduse teemal on meie meeskonnas OÜ Toimevõimendi koolitajad Eiko Tammist (toimevoimendi@gmail.com) ja Helen Kari.

Lisaks tasub uurida, kas Sinu kohalikus omavalitsuses töötab kogukonnatöö spetsialist, kes võiks samuti abiks olla.

Kriisikindlus kogukonnas

Kriisikindluse loomine ja elanikkonnakaitsega seotud teemad on täna mõistagi väga aktuaalsed. 

Elanikkonnakaitse kontseptsiooni kohaselt tähendab elanikkonnakaitse ühiskonna eri osaliste – inimeste, kogukondade, kohalike omavalitsuste ja riigi (keskvalitsuse) – ühist jõupingutust.

Kui üksikisiku rolli vaatest on see mõnevõrra selgem, taandudes sellele, et mida mina isikult saan selleks ära teha, et olla paremini erinevateks kriisideks valmistunud. Ja ka kohaliku omavalitsuse ning keskvalitsuse rollid ja ülesanded on samuti selged, sest need on reguleeritud erinevate seaduste ja kordadega. Siis kogukonna roll võib tekitada küsimuse – kuidas ikkagi saavad kogukonnad oma kriisikindlust tõsta ja elanikkonnakaitsele kaasa aidata?

Päästeamet on loonud elanikkonnakaitse pädevusmudeli, milles kirjeldab elanikkonnakaitse osad ja ootused osapooltele, sealhulgas ka kogukondadele.

Allikas: https://www.rescue.ee/et/juhend/elanikkonnakaitse-paedevusmudel/mis-on-elanikkonnakaitse

Kogukondadele suunatud ootused

Kogukond: teineteise hakkamasaamise toetamine!

  • koostab ülevaate kogukonna ressurssidest ja võtmeisikutest;
  • koostab piirkondliku riskihinnangu;
  • selgitab välja, millised kogukonnaliikmed võivad kriisiolukordades abi vajada;
  • lepib omakeskis kokku üksteise abistamises;
  • kaalub, kas osa kodustest varudest on mõistlik ühiselt soetada või hoiustada;
  • lepib kokku omavahelise infovahetuse kriisiolukorras ning hoiatab ohust kuuldes ka teisi kogukonnaliikmeid;
  • koostab ühiselt kogukonna kriisiplaani;
  • leiab võimalused, kuidas ühiselt luua kogukonnale kerksuskeskus, kust saada kriisi ajal infot, nõu ja abi.

Kuidas saada oma kogukond kriisikindlamaks?

Strateegilise partnerluse raames toimunud ümarlaudadel on kaardistatud erinevate organisatsioonide poolt pakutavad koolitused või muud toetavad tegevused/abivahendid. Lisaks veel ka teemadega seotud põhimõisted ja täiendavad ootused kogukondadele. 

Uuri, kuidas saavad erinevad organisatsioonid olla toeks teie kogukonna kriisikindluse suurendamisel.

Mõisted Põhimõisted:

  • Kriisikommunikatsioon – elanikkonna teavitamine vahetust ohust kriisi ajal ja juhiste jagamine kriisi lahendamiseks.
  • Ohuteavitus – ametlik teadaanne, mis edastatakse elanikkonnale kriitilise sündmuse või ohu korral koos käitumisjuhistega.
  • Kerksuskeskus on kohaliku omavalitsuse või kogukonna toimepidev hoone, ruum või muu koht, kus inimene saab kriisi ajal infot, nõu ja abi.
Täiendavad ootused kogukonnale Kogukonna liikmete teadlikkuse suurendamine riiklikust ohuteavituse süsteemist ning koos läbi mõtlemine, kuidas asjakohane info kogukonna sees liigub, arvestades seejuures ka haavatavate sihtrühmadega. Kui ohus on inimese elu, tervis või riigi julgeolek, teavitab riik elanikke otse võimalikult kiiresti ja laiaulatuslikult. Sellises olukorras kasutab riik ohuteavituse süsteemi nimega EE-ALARM. Ohuteavituse edastab riik alati mitme kanali kaudu, sest kõige kiiremad teavituskanalid (näiteks sireenid) sisaldavad alati kõige vähem infot. Selliselt tagatakse info levik ka olukordades, kus mõni kriisinfo kanal tehnilistel põhjustel võib-olla ei toimi. Erinevad teavitusviisid on: SMS sõnum, mobiiliäpid, sireenid, ribatekst ETV ja ETV+ telekanalitel. Vajadusel kasutatakse ka valjuhääldiga, ukselt-uksele ning droonidega teavitamist. Kriisi ajal jagab infot ka kerksuskeskus. NB! Ka valeinformatsiooni levik võib olla kriisi ajal kerge tekkima. Saabunud ohuteate ja käitumisjuhiste õigsust saab vajadusel kontrollida:

  • veebilehtedelt www.kriis.ee ja www.olevalmis.ee
  • helistades riigiinfo telefonile 1247 (välisriigist helistades +372 600 1247)

Rohkem infot https://www.olevalmis.ee/ohuteavitus-ehk-ee-alarm

Koolituspakkumine
Päästeamet Elanikkonnakaitse hädaolukorraks valmisoleku koolitus Päästeamet pakub kõikidele Eesti elanikele võimalust tellida tasuta koolitusi hädaolukorraks valmistumise teemal. Koolitusi saavad tellida ettevõtted oma töötajatele, korteriühistud, lastelaagrid, avalike ürituste korraldajad jne. Koolitusel keskendutakse teemadele, mis aitavad valmistuda erinevateks kriisiolukordadeks nii Eestis üldisemalt kui ka igaüks oma kodukohas. Räägime võimalikest ohtudest ja hädaolukordadest, tutvustame erinevaid infokanaleid, kust leida infot ohtude kohta. Vaatame üle kodused kriisivarud, vestleme ohuteavitusest, varjumisest ja evakuatsioonist. Koolitus pakub praktilisi teadmisi ja oskusi, mis aitavad erinevates kriisiolukordades paremini hakkama saada. Rohkem infot:

Digiriigi Akadeemia Päästeameti Elanikkonnakaitse hädaolukorraks valmisoleku koolitust on võimalik peagi läbida ka e-kursusena Digiriigi Akadeemias. Digiriigi Akadeemia on riigi poolt loodud keskne e-õppeplatvorm. Digiriigi Akadeemia kursused on tasuta, iseseisvalt läbitavad ja avatud kõigile huvilistele. E-kursuste valik on pidevalt täienev, kattes nii digiteemasid kui ka teisi ühiskonnale strateegiliselt tähtsaid valdkondi.
Naiskodukaitse Kriisikoolitused Naiskodukaitse pakub tasuta ja eluliselt vajalikke koolitusi nii asutustele kui ka kogukondadele ning avalikel üritustel. Koolitusi viivad läbi väljaõppinud Naiskodukaitse kriisikoolitajad. Koolitused on üldjuhul praktilised, teadmisterohked ja kohandatavad vastavalt osalejate vajadustele. Kriisikoolitajad saavad teha koolitusi nii veebi teel kui ka tulla teie juurde kohale, et aidata teil olla paremini kriisideks valmis. Kriisikoolitustel saab teada:

  • mida hankida kriisivarudesse
  • kuidas hakkama saada nii looduses kui linnakeskkonnas
  • milliseid esmaabi ja psühholoogilise esmaabi võtteid võiks igaüks osata (sh kuidas elustada ning eluohtlikku verejooksu peatada)
  • kuidas valmistuda evakuatsiooniks (mis on evakuatsioonikoht ja evakuatsioonivarud)
  • kuhu varjuda (sh mis on avalik varjumiskoht)
  • kuidas osutada vägivallatut vastupanu (nn tsiviilvastupanu okupatsiooni korral)
  • mis on allikakriitilisus, kuidas suurendada oma meediapädevust, mis on hea küberhügieeni aluseks jm infovastupidavuse teemad.

Soovid koolitust? Kirjuta meile: olevalmis@naiskodukaitse.ee Rohkem infot: https://naiskodukaitse.ee/Telli_kriisikoolitus_5407

Kriisiäpp “Ole valmis!” Ühe olulise suunana arendab Naiskodukaitse elanikkonnakaitse valdkonda, koondades oma vastavad projektid ja tegevused ühtse katuse alla nimega “Ole valmis!”. Selle raames on loodud “Ole valmis!” kriisiäpp ning korraldatakse infotunde, koolitusi ja ohutushoiulaagreid.

Mõisted Pääste- ja demineerimistööd on kõik tegevused, millega kõrvaldatakse ohud inimestele, varale ja keskkonnale – olgu need siis õnnetused, looduskatastroofid või lõhkekehad.

Päästesündmus – ootamatu olukord, mis vahetult ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda (nt tulekahju, loodusõnnetus, plahvatus, liiklusõnnetus). 

Päästetöö – päästesündmuse toimumisel, ohu tõrjumisel ja kõrvaldamisel ning päästesündmuse tagajärgede leevendamisel viivitamata rakendatavad, vältimatud ja edasilükkamatud tegevused. 

Demineerimistöö – seaduse mõistes tegevus, mis on seotud pommiohu, lahingumoonaohu või plahvatusohu tõrjumisega.
Täiendavad ootused kogukonnale Kogukonna teadlikkuse tõstmine võimalikest kriisiolukordadest, mis võivad tuua kaasa pääste- ja/või demineerimistööd. Oluline on koos läbi mõelda, kuidas sellealane informatsioon kogukonnas liigub ning millistest ettevaatusabinõudest peaksid kogukonna liikmed olema teadlikud. 

Kogukonna ressursside kaardistus võib olla abiks, et pakkuda võimalusel päästetööde tegemisel täiendavat abi.

Mõisted Põhimõisted:

  • Evakuatsioon – inimeste kiire ja ohutu väljumine ohualast tulekahju, pommiähvarduse või muu õnnetusjuhtumi või ohu korral.
  • Evakuatsioonikott – kriisiolukorras vajalik esmatarbevahendite kott, mille sisu aitab inimesel kriisi ajal hakkama saada.
  • Ulatuslik evakuatsioon – kriisiolukorras või selle ohu korral elanikkonna ajutine ümberpaigutamine ohutusse asukohta.
Täiendavad ootused kogukonnale Kaardistada haavatavad sihtrühmad kogukonnas, kes võiksid vajada täiendavat abi evakueerimisel.  

Koolituspakkumine
Päästeamet Elanikkonnakaitse hädaolukorraks valmisoleku koolitus

Päästeamet pakub kõikidele Eesti elanikele võimalust tellida tasuta koolitusi hädaolukorraks valmistumise teemal. Koolitusi saavad tellida ettevõtted oma töötajatele, korteriühistud, lastelaagrid, avalike ürituste korraldajad jne. 

Koolitusel keskendutakse teemadele, mis aitavad valmistuda erinevateks kriisiolukordadeks nii Eestis üldisemalt kui ka igaüks oma kodukohas. Räägime võimalikest ohtudest ja hädaolukordadest, tutvustame erinevaid infokanaleid, kust leida infot ohtude kohta. Vaatame üle kodused kriisivarud, vestleme ohuteavitusest, varjumisest ja evakuatsioonist. 

Koolitus pakub praktilisi teadmisi ja oskusi, mis aitavad erinevates kriisiolukordades paremini hakkama saada.

Rohkem infot: 
Digiriigi Akadeemia Päästeameti Elanikkonnakaitse hädaolukorraks valmisoleku koolitust on võimalik peagi läbida ka e-kursusena Digiriigi Akadeemias.

Digiriigi Akadeemia on riigi poolt loodud keskne e-õppeplatvorm. Digiriigi Akadeemia kursused on tasuta, iseseisvalt läbitavad ja avatud kõigile huvilistele. E-kursuste valik on pidevalt täienev, kattes nii digiteemasid kui ka teisi ühiskonnale strateegiliselt tähtsaid valdkondi.
Naiskodukaitse Kriisikoolitused
Naiskodukaitse pakub tasuta ja eluliselt vajalikke koolitusi nii asutustele kui ka kogukondadele ning avalikel üritustel.Koolitusi viivad läbi väljaõppinud Naiskodukaitse kriisikoolitajad. Koolitused on üldjuhul praktilised, teadmisterohked ja kohandatavad vastavalt osalejate vajadustele.Kriisikoolitajad saavad teha koolitusi nii veebi teel kui ka tulla teie juurde kohale, et aidata teil olla paremini kriisideks valmis.Kriisikoolitustel saab teada:

  • mida hankida kriisivarudesse
  • kuidas hakkama saada nii looduses kui linnakeskkonnas
  • milliseid esmaabi ja psühholoogilise esmaabi võtteid võiks igaüks osata (sh kuidas elustada ning eluohtlikku verejooksu peatada)
  • kuidas valmistuda evakuatsiooniks (mis on evakuatsioonikoht ja evakuatsioonivarud)
  • kuhu varjuda (sh mis on avalik varjumiskoht)
  • kuidas osutada vägivallatut vastupanu (nn tsiviilvastupanu okupatsiooni korral)
  • mis on allikakriitilisus, kuidas suurendada oma meediapädevust, mis on hea küberhügieeni aluseks jm infovastupidavuse teemad.

Soovid koolitust?
Kirjuta meile: olevalmis@naiskodukaitse.ee

Rohkem infot:

https://naiskodukaitse.ee/Telli_kriisikoolitus_5407

Kriisiäpp “Ole valmis!”

Ühe olulise suunana arendab Naiskodukaitse elanikkonnakaitse valdkonda, koondades oma vastavad projektid ja tegevused ühtse katuse alla nimega “Ole valmis!”. Selle raames on loodud “Ole valmis!” kriisiäpp ning korraldatakse infotunde, koolitusi ja ohutushoiulaagreid.
Kohalik omavalitsus Ole kursis kohaliku omavalitsuse poolt organiseeritud evakuatsiooniõppustega ja/või muude koolituste/õppustega. 

Mõisted Põhimõisted:

Varjumine – inimeste kiire paiknemine siseruumidesse, et kaitsta end ohtude eest, nagu õhusaaste, sõjaline oht või looduskatastroofid.

Varjend – hoone või selle osa, mis on rajatud varjumiseks ning mille konstruktsioon kaitseb inimest plahvatuse ning sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva eseme ja õhusaaste, sealhulgas ioniseeriva kiirguse eest. Varjendid jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks.

Varjumiskoht – olemasolev hoone või selle osa, mis on kohandatud varjumiseks ning mille konstruktsioon kaitseb inimest vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest. Varjumiskohad jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks.

NB! 12.10.2025 väljakuulutatud Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse kohaselt tuleb mitteavalik varjend rajada uutesse elamusse, mille suletud netopind on vähemalt 1200 ruutmeetrit. Olemasolevate vähemat 1200 ruutmeerise netopinnaga elamute omanik peab hoonele koostama varjumisplaani, kus hinnatakse hoones varjumise võimalusi ning kirjeldatakse varjumiseks valmistumist, varjumise korraldamist ja varjumiskindluse suurendamist, seejärel kohandama ruumid varjumiskohaks.

Avalik varjumiskoht on samuti varjumiskoht, kuid see peab kõrgendatud ohu korras olema tähistatud ning avatud ka tänavalt tulijale. Asuvad tavaliselt maa-alustes parklates, avalike hoonete keldrites või tunnelites.

Kerksuskeskus – kohaliku omavalitsuse või kogukonna toimepidev hoone, ruum või muu koht (selleks võib olla näiteks teisaldatav mobiilne varustatud inventariga konteiner, vabatahtlik päästekomando jne), kus inimene saab kriisi ajal infot, nõu ja abi. NB! See võib, kuid ei pruugi vastata varjumiskoha nõuetele.
Täiendavad ootused kogukonnale Kogukonna liikmetega koos ühise teadmise loomine sellest, kuhu on võimalik erinevate ohtude korral varjuda, sh kuidas käituda kodus.

Koolituspakkumine
Päästeamet Elanikkonnakaitse hädaolukorraks valmisoleku koolitus

Päästeamet pakub kõikidele Eesti elanikele võimalust tellida tasuta koolitusi hädaolukorraks valmistumise teemal. Koolitusi saavad tellida ettevõtted oma töötajatele, korteriühistud, lastelaagrid, avalike ürituste korraldajad jne. 

Koolitusel keskendutakse teemadele, mis aitavad valmistuda erinevateks kriisiolukordadeks nii Eestis üldisemalt kui ka igaüks oma kodukohas. Räägime võimalikest ohtudest ja hädaolukordadest, tutvustame erinevaid infokanaleid, kust leida infot ohtude kohta. Vaatame üle kodused kriisivarud, vestleme ohuteavitusest, varjumisest ja evakuatsioonist. 

Koolitus pakub praktilisi teadmisi ja oskusi, mis aitavad erinevates kriisiolukordades paremini hakkama saada.

Rohkem infot: 
Digiriigi Akadeemia Päästeameti Elanikkonnakaitse hädaolukorraks valmisoleku koolitust on võimalik peagi läbida ka e-kursusena Digiriigi Akadeemias.

Digiriigi Akadeemia on riigi poolt loodud keskne e-õppeplatvorm. Digiriigi Akadeemia kursused on tasuta, iseseisvalt läbitavad ja avatud kõigile huvilistele. E-kursuste valik on pidevalt täienev, kattes nii digiteemasid kui ka teisi ühiskonnale strateegiliselt tähtsaid valdkondi.
Naiskodukaitse Kriisikoolitused
Naiskodukaitse pakub tasuta ja eluliselt vajalikke koolitusi nii asutustele kui ka kogukondadele ning avalikel üritustel.Koolitusi viivad läbi väljaõppinud Naiskodukaitse kriisikoolitajad. Koolitused on üldjuhul praktilised, teadmisterohked ja kohandatavad vastavalt osalejate vajadustele. Kriisikoolitajad saavad teha koolitusi nii veebi teel kui ka tulla teie juurde kohale, et aidata teil olla paremini kriisideks valmis.Kriisikoolitustel saab teada:

  • mida hankida kriisivarudesse
  • kuidas hakkama saada nii looduses kui linnakeskkonnas
  • milliseid esmaabi ja psühholoogilise esmaabi võtteid võiks igaüks osata (sh kuidas elustada ning eluohtlikku verejooksu peatada)
  • kuidas valmistuda evakuatsiooniks (mis on evakuatsioonikoht ja evakuatsioonivarud)
  • kuhu varjuda (sh mis on avalik varjumiskoht)
  • kuidas osutada vägivallatut vastupanu (nn tsiviilvastupanu okupatsiooni korral)
  • mis on allikakriitilisus, kuidas suurendada oma meediapädevust, mis on hea küberhügieeni aluseks jm infovastupidavuse teemad.

Soovid koolitust?
Kirjuta meile: olevalmis@naiskodukaitse.ee

Rohkem infot:

https://naiskodukaitse.ee/Telli_kriisikoolitus_5407

Kriisiäpp “Ole valmis!”

Ühe olulise suunana arendab Naiskodukaitse elanikkonnakaitse valdkonda, koondades oma vastavad projektid ja tegevused ühtse katuse alla nimega “Ole valmis!”. Selle raames on loodud “Ole valmis!” kriisiäpp ning korraldatakse infotunde, koolitusi ja ohutushoiulaagreid.

Mõisted Põhimõisted:

Vältimatu abi on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada püsiva tervisekahjustuse või abivajaja surma.

Katastroofimeditsiini eesmärk on osutada massiliste kannatanutega sündmus(t)e korral vajalikku esmaabi ja meditsiiniabi maksimaalselt paljudele kannatanutele nende elu ja tervise päästmiseks kõikide olemasolevate ressurssidega.
Täiendavad ootused kogukonnale Kaardistada, kas kogukonnas on inimesi, kes saavad esmaabi pakkuda. Võimalusel tegeleda selles suunas, et suurendada nende inimeste hulka.

Koolituspakkumine
Naiskodukaitse Kriisikoolitused
Naiskodukaitse pakub tasuta ja eluliselt vajalikke koolitusi nii asutustele kui ka kogukondadele ning avalikel üritustel.Koolitusi viivad läbi väljaõppinud Naiskodukaitse kriisikoolitajad. Koolitused on üldjuhul praktilised, teadmisterohked ja kohandatavad vastavalt osalejate vajadustele. Kriisikoolitajad saavad teha koolitusi nii veebi teel kui ka tulla teie juurde kohale, et aidata teil olla paremini kriisideks valmis.Kriisikoolitustel saab teada:

  • mida hankida kriisivarudesse
  • kuidas hakkama saada nii looduses kui linnakeskkonnas
  • milliseid esmaabi ja psühholoogilise esmaabi võtteid võiks igaüks osata (sh kuidas elustada ning eluohtlikku verejooksu peatada)
  • kuidas valmistuda evakuatsiooniks (mis on evakuatsioonikoht ja evakuatsioonivarud)
  • kuhu varjuda (sh mis on avalik varjumiskoht)
  • kuidas osutada vägivallatut vastupanu (nn tsiviilvastupanu okupatsiooni korral)
  • mis on allikakriitilisus, kuidas suurendada oma meediapädevust, mis on hea küberhügieeni aluseks jm infovastupidavuse teemad.

Soovid koolitust?
Kirjuta meile: olevalmis@naiskodukaitse.ee

Rohkem infot:

https://naiskodukaitse.ee/Telli_kriisikoolitus_5407

Kriisiäpp “Ole valmis!”

Ühe olulise suunana arendab Naiskodukaitse elanikkonnakaitse valdkonda, koondades oma vastavad projektid ja tegevused ühtse katuse alla nimega “Ole valmis!”. Selle raames on loodud “Ole valmis!” kriisiäpp ning korraldatakse infotunde, koolitusi ja ohutushoiulaagreid.
Punane Rist  Pakume esmaabi, sh psühholoogilise esmaabi koolitusi.

https://redcross.ee/koolitused

Koolituse sooviga võtta ühendust kõige lähema seltsiga. Kontaktid leiab: https://redcross.ee/seltsid 

Mõisted Vältimatu sotsiaalabi

Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse.

Vältimatut sotsiaalabi osutab kohalik omavalitsus.
Täiendavad ootused kogukonnale Suurendada kogukonna liikmete teadlikkust vältimatu sotsiaalabi võimalustest oma kohalikus omavalitsuses. 

Mõisted Põhimõisted:

  • Psühhosotsiaalne kriisiabi tähendab inimliku, toetava ja praktilise abi tagamist ulatusliku ja ootamatu kriisijuhtumi puhul. Selline kriisijuhtum võib olla näiteks sõda, terrorirünnak, tuuma- ja mürgiste jäätmetega seotud õnnetus, üleujutus, koolitulistamine, auto- või tööõnnetus, enesetapukatse ja enesetapp, koduvägivald ja kuriteod, sh kallaletung, rööv, mõrv, vägistamine, laste seksuaalne kuritarvitamine ja väärkohtlemine.
  • Psühholoogiline esmaabi – inimese iseseisva toimetuleku toetamine ja taastamine kriisisituatsioonis.
Täiendavad ootused kogukonnale Kaardistada, kas kogukonnas on inimesi, kes saavad kriisiolukorras psühholoogilist esmaabi pakkuda. 

Suurendada kogukonna liikmete teadlikkust olemasolevast e-kursusest, mis toetab iga inimese oskust pakkuda psühholoogilist esmaabi kriisi sattunud inimesele. 

Kaardistada kogukonnas haavatavad sihtrühmad, kes võiksid psühholoogilist esmaabi esmajärjekorras vajada. 

Koolituspakkumine
Sotsiaalkindlustusamet E-kursus “Psühholoogiline esmaabi kriisi sattunud inimese toetamisel”

Igaüks meist võiks olla valmis teisi kriisiolukorras märkama ja toetama. Selleks on hea ja meeldejääv meetod: psühholoogiline esmaabi. Psühholoogilise esmaabi andmisel on oluline empaatiline kuulamine, mõistmine ja aktsepteerimine. Psühholoogilise esmaabiga toetatakse inimese toimetulekut.

Täienda oma teadmisi ja õpi uusi oskusi kriisi sattunud inimese toetamiseks. Inimliku toetuse pakkumiseks ei pea olema nõustaja või psühholoog. Tähtis on abivajaja jaoks olemas olla ja tunda praktilisi viise, kuidas tekitada turvatunnet ja taastada toimetulekut.

Kursus koosneb viiest osast:

  • kriisireaktsioonide tuvastamine ja ohvri abistamine
  • kriisi olemus ja kriisireaktsioonid
  • psühholoogilise esmaabi sammud
  • kannatanu toetamine kriisisituatsioonis
  • abistaja enesehoid

Psühholoogilise esmaabi meetodi kohta saad rohkem infot ka psühholoogilise esmaabi käsiraamatust.

Mõisted Põhimõisted:

  • Kriis – ettenägematu ja ajakriitiline olukord, mis võib põhjustada tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises.
  • Risk – võimalik sündmus või olukord, mis võib ohustada inimeste elu, tervist ja vara.
  • Tsiviilkriis – kriis, mis põhjustab häireid ühiskonna toimimises või ohustab paljude inimeste elu ja tervist.
  • Riigikaitseline kriis – oht riigi põhiseaduslikule korrale või sõjalise rünnaku oht teise riigi poolt.
  • Hädaolukorra oht – olukord, mis võib laieneda hädaolukorraks ning võimaldab eesseisvaid sündmusi hinnates juba ennetavalt tegutsema asuda.
  • Hädaolukord – sündmus, mis ohustab paljude inimeste elu ja tervist, vara, keskkonda või elutähtsate teenuste toimepidevust.
  • Eriolukord – hädaolukord, mille lahendamiseks ei piisa enam tavapärastest meetmetest ja tuleb rakendada täiendavaid põhiõigusi piiravaid meetmeid.
  • KOV kriisikomisjon on kohaliku omavalitsuse juures moodustatud komisjon, mille ülesanne on korraldada omavalitsuse tasandil kriisideks valmistumist, kriiside ennetamist, valmisolekut, juhtimist ja taastamist. 
Täiendavad ootused kogukonnale Kogukondade valmisolek suhelda aktiivselt kohaliku omavalitsusega, et suurendada koostöös piirkonna elanike kriisivalmidust. 

Koolituspakkumine
Päästeamet Elanikkonnakaitse hädaolukorraks valmisoleku koolitus

Päästeamet pakub kõikidele Eesti elanikele võimalust tellida tasuta koolitusi hädaolukorraks valmistumise teemal. Koolitusi saavad tellida ettevõtted oma töötajatele, korteriühistud, lastelaagrid, avalike ürituste korraldajad jne. 

Koolitusel keskendutakse teemadele, mis aitavad valmistuda erinevateks kriisiolukordadeks nii Eestis üldisemalt kui ka igaüks oma kodukohas. Räägime võimalikest ohtudest ja hädaolukordadest, tutvustame erinevaid infokanaleid, kust leida infot ohtude kohta. Vaatame üle kodused kriisivarud, vestleme ohuteavitusest, varjumisest ja evakuatsioonist. 

Koolitus pakub praktilisi teadmisi ja oskusi, mis aitavad erinevates kriisiolukordades paremini hakkama saada.

Rohkem infot: 

Päästeameti kodulehelt leiab nüüd ka kogukonna kriisiplaani ankeedi, mis aitab kogukonnal kriisideks valmistuda.
Digiriigi Akadeemia Päästeameti Elanikkonnakaitse hädaolukorraks valmisoleku koolitust on võimalik peagi läbida ka e-kursusena Digiriigi Akadeemias.

Digiriigi Akadeemia on riigi poolt loodud keskne e-õppeplatvorm. Digiriigi Akadeemia kursused on tasuta, iseseisvalt läbitavad ja avatud kõigile huvilistele. E-kursuste valik on pidevalt täienev, kattes nii digiteemasid kui ka teisi ühiskonnale strateegiliselt tähtsaid valdkondi.
Siseministeeriumi strateegilised partnerid Kogukonnaveebist leiad videkoolituse “Kogukonna kriisiplaani koostamine”. Videokoolituse eesmärk on toetada paikkondlike kogukondade kriisiplaanide koostamist, suurendamaks seeläbi nende kriisikindlust ja elanikkonna kaitsevõimet.

Rohkem infot: https://kogukonnaveeb.ee/sundmus/videokoolitus-kogukonna-kriisiplaani-koostamine/

NB! Hoia silma peal ka “Sündmused ja koolitused” rubriigil – aastal 2026 on toimumas mitmeid kriisivalmiduse tõstmisega seotud koolitusi kogukondadele. 

Eesti Külaliikumine Kodukant korraldab samuti kogukondade kriisivalmiduse suurendamisega seotud seminare. Uudista ka nende kriisiennetuse lehte: https://kodukant.ee/avaleht/kriisiennetus-kogukonnas/
Naiskodukaitse Kriisikoolitused
Naiskodukaitse pakub tasuta ja eluliselt vajalikke koolitusi nii asutustele kui ka kogukondadele ning avalikel üritustel.Koolitusi viivad läbi väljaõppinud Naiskodukaitse kriisikoolitajad. Koolitused on üldjuhul praktilised, teadmisterohked ja kohandatavad vastavalt osalejate vajadustele. Kriisikoolitajad saavad teha koolitusi nii veebi teel kui ka tulla teie juurde kohale, et aidata teil olla paremini kriisideks valmis.Kriisikoolitustel saab teada:

  • mida hankida kriisivarudesse
  • kuidas hakkama saada nii looduses kui linnakeskkonnas
  • milliseid esmaabi ja psühholoogilise esmaabi võtteid võiks igaüks osata (sh kuidas elustada ning eluohtlikku verejooksu peatada)
  • kuidas valmistuda evakuatsiooniks (mis on evakuatsioonikoht ja evakuatsioonivarud)
  • kuhu varjuda (sh mis on avalik varjumiskoht)
  • kuidas osutada vägivallatut vastupanu (nn tsiviilvastupanu okupatsiooni korral)
  • mis on allikakriitilisus, kuidas suurendada oma meediapädevust, mis on hea küberhügieeni aluseks jm infovastupidavuse teemad.

Soovid koolitust?
Kirjuta meile: olevalmis@naiskodukaitse.ee

Rohkem infot:

https://naiskodukaitse.ee/Telli_kriisikoolitus_5407

Kriisiäpp “Ole valmis!”

Ühe olulise suunana arendab Naiskodukaitse elanikkonnakaitse valdkonda, koondades oma vastavad projektid ja tegevused ühtse katuse alla nimega “Ole valmis!”. Selle raames on loodud “Ole valmis!” kriisiäpp ning korraldatakse infotunde, koolitusi ja ohutushoiulaagreid.

Videokoolitus: Kogukonna kriisiplaani koostamine

Videokoolituse eesmärk on toetada paikkondlike kogukondade kriisiplaanide koostamist, suurendamaks seeläbi nende kriisikindlust ja elanikkonna kaitsevõimet.

Õpiväljundid

Videokoolituse lõpuks õppija

  • teab, mis on kogukonna kriisiplaan ja millest lähtuda selle koostamisel;
  • teab kogukonna ressursside kaardistamise põhimõtteid ja vajadust ning ühte meetodit selleks;
  • teab, keda on oluline kaasata kogukonna kriisiplaani koostamisel.

Videkoolitus koosneb kolmes teemast, mida on võimalik eraldiseisvalt vaadata. Nendeks on

  1. Kogukonna kriisiplaani eesmärk ja pidepunktid
  2. Kogukonna ressursside kaardistamine
  3. Keda ja kuidas kaasata? Võrgustikutöö

Koolitaja: Kristi Aav

Kristi on koolitajana tegutsenud üle kümne aasta. Viimased viis aastat on ta olnud eelkõige keskendunud elanikkonnakaitse ja ohutushoiu teemadele ning just kogukondade toetamisele ja toimevõimekuse suurendamisele. Selleks kombinatsiooniks on andnud võimaluse nii töö Päästeametis, vabatahtlik tegevus Naiskodukaitses kui ka õpingud Tartu Ülikooli magistriõppe erialal “Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu”.

Mõnusat koolitumist!

(1/4) Sissejuhatus 

(2/4) Teema 1: Kogukonna kriisiplaani eesmärk ja pidepunktid (kestus: 38 min)

(3/4) Teema 2: Kogukonna ressursside kaardistamine (kestus: 18 min)

(4/4) Teema 3: Keda ja kuidas kaasata? Võrgustikutöö (kestus: 9 min)

Kuulamissoovitused

Kogukondade kriiskindlusega seotud koolitused, mis on nüüdseks toimunud juba Lääne ja Ida regioonis, viisid ideeni salvestada ka taskuhäälingud arutamaks Päästeametiga kriisikindluse ja elanikkonnakaitse teemadel just kogukondade vaatest ja lähtudes kindlatest regioonidest.

Tänaseks on valmis salvestused Päästeameti

  • Põhja regiooni esindajatega – Põhja regiooni ennetusbüroo juhi Reili Uueküla ja ennetuspartneri Elo Paljuojaga. Saates on külas ka Miiduranna külavanem ja Eesti Naabrivalve Ühingu tegevjuht Henrik Põder
  • Ida regiooni esindajatega – Ida regiooni ennetusbüroo juhi Jaak Kirsipuu ja Lääne-Virumaa päästepiirkonna juhi Jaak Jannoga;
  • Lääne regiooni esindajatega – Lääne regiooni ennetusbüroo juhi Irje Tammelehe ja ennetuspartneri Merilin Aaslaidiga;
  • Lõuna regiooni esindajatega – Lõuna regiooni ennetusbüroo ennetuspartnerite Kaisa Niilo ja Kristi Aavaga.

Lugemissoovitused