Pildi autor: Hanna Mari Villsaar
Mai alguses külastas esmakordselt Eestit kogukondade arendamise valdkonna üks juhtfiguure – Cormac Russell – et inspireerida nii avalikku sektorit, kohalikke omavalitsusi kui ka kogukondade eestvedajaid teadlikult ning kaasaegsemal viisil kogukondi arendama.
Ühe olulisema ressursipõhise kogukonna arendamise eestkõnelejana andis Russell nii Tallinnas kui Tartus avalikke seminare ja loenguid. Samuti kohtus ta valdkonna võtmeteadlaste ja riigiametnikega ning külastas ressursipõhist lähenemist rakendavaid kogukondi.
Siseministeeriumi kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakonnajuhataja Martin Tuliti sõnul andsid Cormac Russelli visiit ja sõnumid mõista, et kuigi Eestil on kogukondade arendamisel palju teha, oleme ka palju suutnud juba ära teha. “Kui soovime ühiskonnas demokraatlikke muutusi ellu viia või uusi arenguid luua, on selleks tarvis omavahelist usaldust ja sotsiaalset kapitali, mille kasvulavaks ongi kogukonnad. Kesk- ja kohaliku võimu rolliks on kogukondi väärtustada ning luua eeldused ja võimalused, et inimesed kogukondades saaksid koosloomes väljakutsetele lahendused leitud. Seda olemegi kodanikuühiskonna innovatsioonifondi abil arendamas,” ütles Tulit.
Teadlase visiidi korraldaja, Eesti Rahvaülikoolide Liidu projektijuhi Eha Paasi sõnul tõi Cormac Russelli külaskäik kokku eri valdkonna inimesi ja suunas arutlema, kuidas ühiskonnas läbi kogukondliku tegutsemise demokraatiat kasvatada.
“Visiidi korraldajate töölauale jäävad aruteludest küsimused: kuidas kogukonna tasandil orgaaniliselt luua kogukondlikke suhteid, usaldust ja koostegutsemist? Kuidas edendada omavalitsuse ja kogukondade koostööd ning kuidas riigi tasandil luua keskkonda, mis toetab inimeste, kogukondade isetegutsemist?” tõdes Paas.
“Veel peame suuremat tähelepanu pöörama kogukonna arendajate ja ametnike teadlikkuse tõstmisele kaasaegsest kogukonnatööst. Oskused nagu inimeste võimestamine ja ühendamine, kuid ka kuulamine, märkamine ja ühistarkuse nähtavale toomine ei tule iseenesest, seda on vaja õppida ja praktikas harjutada. Paikkondades, kus on keerulised olukorrad, on vajalik väljaõppinud kogukonna arendaja tugi,” lisas Paas.
“Kuid tegemist ei olnud vaid meiepoolse õppimisega – suutsime kohtumistel maailmanimega mõtlejat inspireerida ja usun, et tema külastus ei jää viimaseks külastuseks Eestisse,” avaldas Paas.
Saa kogukondade arendamiseks inspiratsiooni kolme päeva jooksul toimunud sündmustelt!
🔍 Tallinnas
💭 Avalik seminar Põhja-Tallinna kogukonnamajas
Peamiselt avalikule sektorile ning valdkonna haritlastele ja tudengitele suunitletud seminaril “Kuidas leida tasakaal kogukonna osatähtsuse ja avalike teenuste vahel?” oli fookuses küsimus, kuidas avalik sektor saab luua toetavat keskkonda ja tingimusi, et piirkondlikud kogukonnad oleksid rohkem iseseisvad ning osaleksid kohaliku elu ja heaolu arendamisel.
Cormac Russelli võtmeettekannet täiendasid praktilised näited kogukondade arendamise tegevustest Eestis – eakate suunal tehtavast kogukonnatööst Türil, parandustöökoja tegemistest Kopli 93 kogukonnakeskuses ning Logi sauna rajamisest Linnahalli vahetusse lähedusse.
Seminari moderaatori Kadri Kangro (Rõuge abivallavanem ja Tallinna Ülikooli doktorant) sõnul jäi Cormac Russelli mõtetest kõlama paiga kui ühiskondlike muutuste esmase ühiku ning muutuseid käivitava solidaarsuse olulisus, mis paneb tavalised inimesed kogukondades iseorganiseeruma teemade ümber, mis on antud hetkes olulised.
“Selliselt saab igast inimesest väärtuse looja mitte passiivne tarbija. Kui küla kasvatab last, siis mis on see, mis kasvatab küla? Kuivõrd aga poliitikate kujundamisel arvestatakse, mil moel see toetab inimeste ja kogukondade võimet ise väärtust luua? – Hakakem inimesi võtma kui kodanikke, mitte passiivseid teenuste tarbijaid,” lausus Kangro seminari kokkuvõtteks.
Piltide autor: Hanna Mari Villsaar
🤝 Lõunasöök avaliku sektori ja vabakonna esindajatega
Lõunasöögil vestlesid Martin Tulit (Siseministeeriumi kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakonnajuhataja), Tiina Oraste (Kodanikuühiskonna Sihtkapitali juht), Kadri Kangro (Rõuge abivallavanem ja Tallinna Ülikooli doktorant), Kairi Tilga (Eesti Koostöö Kogu juhataja) ja Mihhail Jevdokimov (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kaasamise osakonna juhataja) seminari pikendusena Russelliga, kuidas institutsioonid saaksid aidata kogukondi tugevustepõhiselt areneda.
Eesti Koostöö Kogu juhataja Kairi Tilga tõstis Russelliga kohtumise järgselt esile, et peaksime kohalikke omavalitsusi hakkama vaatama mitte ainult teenusepakkujana, vaid ka demokraatia võimaldajatena.
“Kui kõik kerkivad probleemid kogukonna eest teenustena ära lahenda, võtab see inimestelt jõu ja toodab hoiakut, et keegi tulgu ja tehku mu elu korda. Igas paigas on aga olemas ressursid: inimesed oma oskuste ja annetega, seltsingud, ankurasutused, ehitatud ja looduslik avalik ruum, ettevõtted ja lood. Need on vaja üles leida!” ütles Tilga.
Tilga sõnul on naabruskond see skaala, millega tuleb tööd teha. “See pole nähtamatu pimeala, kuhu vaid teenuseid suunata, vaid rikkalik ressursikogum, mille toel tugevdada demokraatiat. Kogukonnale kasvõi tasuta ruume võimaldades, panustab KOV inimeste aktiivsusesse, tähenduslikesse suhetesse ja seeläbi ennetab näiteks teatud teenustele enneaegset jõudmist. See võib rahas olla väga suur kasu.”
Allikas: Eesti Koostöö Kogu
🫶 Kalamaja muuseumi külastus
Russell sai sütitava tuuri ka äsja 2024. aasta Euroopa parimaks kogukonnamuuseumiks tunnistatud Kalamaja muuseumis.
Pildi autor: Hanna Mari Villsaar
🔍 Tartus
💭 Seminar kogukonna arendamist õppivatele tudengitele
Cormac Russell viis Tartu Ülikooli magistriõppekava “Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu” loengukursuse “Kogukonna toimevõimekuse arendamine” raames tudengitele ja õppekava partneritele kogukondades läbi eraldi seminari.
“Mõtestasime, kuidas arendaja saab esimeses ehk kogukonnaliikmete ühendamise etapis kujundada meeldiva kaasahaarava miljöö kõigile ning see, mis tundub esialgu tühine, saab just protsesside „tule süütamise materjaliks“,” jagas Tartu Ülikooli kogukonnatöö õppejõud ja sotsiaalse innovatsiooni teadur Dagmar Narusson.
“Russell juhtis meie tähelepanu põhimõttele, et kogukond ise on määratleja, et mis on tegelikult inimestele oluline ja et tähelepanu peabki minema sinna, mis kogukonna, mitte kõrvalt vaataja, silmis vajab ära tegemist. Ta rõhutas, et arendaja peaks olema valvas selles osas, mida ta ei peaks tegema. Päeva lõpuks võiks endalt küsida, mida ma täna ei teinud, näiteks ei olnud patroneeriv,” lisas Narusson.
Pildi autor: Dagmar Narusson
💭 Avalik seminar kogukonna arendajatele Aparaaditehases
Seminariga “Kogukond ja ABCD: kuidas avastada ja ühendada kogukonna ressursse?” tutvustas Cormac Russell kogukondade eestvedajatele, hõlbustajatele ning kõigile teistele valdkonnast huvitatutele, kuidas kogukonnas ressursse avastada ja ühendada.
Seminari ilmestasid erinevad praktilised kogemused ABCD lähenemise rakendamisest Eestis – kogukonnatööst Perepesades ja ning ABCD testimise kogemusest Siseministeeriumi strateegilise partnerluse raames.
Seminari moderaatori Dagmar Narussoni sõnul suunas Cormac Russell avalikus loengus kuulajate mõtted väärtuste ja põhimõtete juurde, kuidas kogukondade arendajad ja võimu positsioonil olevad inimesed võiksid märgata-mõista-respekteerida tegijaid ja mitte neid piirata näiteks oma võimu kasutades.
🎬 Kuula ja vaata seminari järele!
Cormac Russell: “Kogukond ja ABCD: kuidas avastada ja ühendada kogukonna ressursse?”
Allikas: Lapse Heaolu Arengukeskus
Piltide autor: Hanna Mari Villsaar
🤝 Tartu Perepesa
Kohtumisel kogukondlikus ennetus- ja peretöökeskuses Tartu Perepesa liikusid arutelud sügavamale ning ühes peredega mõtiskleti, milline on ja võiks olla kogukondlik lähenemine Perepesades võtmes.
“Cormac Russell suunas kohtumisel mõtlema, milline jälg jääb kogukonda ühest kogukonnale suunatud keskusest ehk siis kuidas töötada nii, et asjad ei juhtu majas, vaid just sügaval kogukonnas. Asutused tulevad ja lähevad, kuid tegelik väärtus on selles, millise mõju üks kogukonna suunal tegutsev asutus/ankur kogukonna suhete, hoiakute ja tegevuse mustritesse suudab jätta,” jagas Dagmar Narusson.
SA Lapse Heaolu Arengukeskuse asutaja ja juhatuse liige Maarja Oviir-Neivelti sõnul on kogukonna kaasatusel ning perede sisemise ressursi olemasolu teadvustamisel Perepesa mudelis oluline koht.
“Alates 2023. novembrist katsetame viies Perepesas ABCD lähenemist. Lastega perede heaolu on seotud kogukondlike suhetega. Kui inimesed on kogukondades omavahel heade suhete kaudu seotud, on kõigi (vaimne) tervis parem, keskkond hoitud ja turvalisem ning keegi ei jää isolatsiooni või olulisel hetkel abita,” tõdesid Oviir-Neivelt ning ABCD lähenemise testimist läbiviiv Riin Pärnamets.
Allikas: Lapse Heaolu Arengukeskus
🔍 Kogukondades
Russell külastas ka Eesti kogukondi, kus inimesed on õppinud kohalikke tugevusi ja võimalusi märkama ning on oma näoga ettevõtmisi ellu kutsunud.
🤝 Äksi
Äksis sai Russell ülevaate kogukonnale iseloomulikust põlvkondade ülesest loomingulisest ettevõtmisest – kogukonnakunstist, mis on esitatud sotsiaalkriitilise ja pidevalt areneva installatsioonina koondnimetuse all “Äksi Kaubanduskeskus”.
Russelli sõnul on Äksi hea näide sellest, kuidas eestvedajate teadliku ruumi loomise ja kõigile jõukohaste põhiideede etteandmisega suudetakse kogukonnas koos luua. “Ühendus inimeste vahel kogukonnas on väga võimas ressurss ning Eesti võluvits seisnebki minu senisel kogemusel just väikesel ja kohalikul, inimeste vahelistel suhetel. Seetõttu on ääretult oluline, et ka regionaalpoliitika väärtustaks maapiirkondade erilist kultuuriruumi ja kogukondi. Kui poliitikad ei väärtusta ega hoia kogukondlikku elu maal, on oht kaotada loodud sidemed ning süvendada individualistlikku meelelaadi,” tõdes ta.
Russelli võõrustanud Tiina Tambaumi sõnul on Äksil kogukonnakunsti tehes soov teisi kogukondi mitte kopeerida ning luua midagi omanäolist. “Teadlane sai tõesti inspiratsiooni ja õppis Äksi kogemusest, kuidas on võimalik kogukonnakunsti tehes aktiivselt vananeda, mitte isoleerituna koju jääda. Ühistegevus annab vabaduse ja võimaluse olla loominguline, samas on see kogukonda ühendava mõjuga, see on olnud alguspunktiks naabritevahelisele tutvusele ja abistamisele,” jagas Tambaum.
Loe pikemalt Äksi kogukonnakunstist ja Russelli muljetest.
Pildi autor: Rasmus Karja (Ekes OÜ)
🤝 Järva-Jaani
Järva-Jaanis kohtus Russell kogukonna liikmete ning Järva valla esindajatega, kes andsid teadlasele ülevaate, kuidas on kohalikud osanud näha päevinäinud hooneid ressursina ning kodukandile elu sisse puhunud.
Russell sai alevis bussituuri ja jalutuskäigu jooksul ülevaate ja osa arvukatest Järva-Jaani kogukondlikest ettevõtmistest, tutvudes Järva-Jaani vabatahtliku päästega, külastades Orina mõisa, Koduloo- ja Kinomuuseumit ning Vanatehnika varjupaika. Lisaks proovis ta kätt endise kutsekooli ruumides asuvas discgolfi-laboris ja võttis kogukonnaga mõõtu kõndivas jalgpallis.
Russeli sõnul on kogukondlike ettevõtmiste õnnestumiseks oluline avastada, mis inimestele korda läheb ning seda neile teadlikku keskkonda luues võimaldada. “Järva-Jaani tulihingelised eestvedajad on selle mõtteviisi ära tabanud ja inimesi nutikalt ühendades vapustavaid algatusi ellu kutsunud.”
Kogukonna eestvedaja Arto Saar tõi välja, et just Cormac Russelli poolt edentatavast ressursipõhisest kogukonna arendamisest lähtudes algatas ta oma ülikooliõpingute ajal Järva-Jaani kogukonna ressursside kaardistamise ja kogumise. “Mul on väga hea meel, et teekond Russelli just Järva-Jaani tõi. Sain teadlaselt kinnitust, et taoline kogukondlik tegutsemine on olnud õige suund,” tõdes Saar.
Loe pikemalt Järva-Jaani kogukonnaalgatustest ja Russelli muljetest.
Pildi autor: Hanna Mari Villsaar
📝 Jaga meiega oma mõtteid!
Kui Sul õnnestus Cormaci visiidist osa saada, siis ole hea ja jaga meiega oma mõtteid – mis Sind kõnestas, mis mõtteid tekkis? Kas ja millist inspiratsiooni said oma tegevuseks, järgnevateks sammudeks? Mida tahaksid veel teada?
Oma vastused saad kirja panna järgmisel veebilehel: https://forms.gle/fM9LrBZEdGrzWAfBA
Täname kõiki, kes panustasid Cormac Russelli visiidi korraldamisse.
Cormac Russelli visiit Eestisse toimus Siseministeeriumi strateegilise partnerluse “Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026” raames. Strateegilise partnerluse elluviimiseks teevad koostööd Tartu Ülikool (Ühiskonnateaduste Instituut), Eesti Rahvaülikoolide Liit, MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Eesti Koostöö Kogu, OÜ Toimevõimendi. Cormac Russelli visiidi toimumist toetasid veel ka Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Strateegiakeskus, SA Lapse Heaolu Arengukeskus.
Täname: Kadri Kangro, Kalamaja muuseum, Arto Saar ja Järva-Jaani kogukond, Tiina Tambaum ja Äksi kogukond.
