Autor: Eha Paas

2025. aasta esimestel kuudel toimus kogukondade arendamise hõlbustajate teise lennu väljaõpe. Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi õppejõudude Kadi Kassi ja Merle Linno läbiviidud treeningud andsid meie maakondlikele vabaühenduste konsultantidele teadmisi ja oskuseid kaasaegsest kogukondade arendamisest ehk ressursipõhisest lähenemisest kogukondade arendamisel (Asset-Based Community Development ehk ABCD). 

Millest on  jutt? 

Ressursipõhine kogukondade arendamine on kohapõhine ja lähtub kogukonnast ning temas peituvatest ressurssidest. ABCD eelduseks ja võtmeks on kogukonna liikmete endi poolt arendusprotsesside juhtimine, seda eelkõige suhete ja kaasatuse kaudu. Hõlbustajad on pigem keskkonna loojad ja olemas kogukonna liikmetele siis, kui neid vaja. 

🧩ABCD lähenemisviisi esimene etapp on kohalike inimeste (nende teadmiste, oskuste), aga ka organisatsioonide, looduskeskkonna, olemasoleva infrastruktuuri, kohaliku pärandi (traditsioonide, lugude) ja teiste ressursside tundmaõppimine. 

🧩Ressursside avastamise järel uuritakse avastatut lähemalt, eesmärgiga arendada välja uued võimalused, mis panustavad kogukonna heaolusse. 

🧩Viimases etapis seostatakse ja ühendatakse inimeste anded, oskused, teadmised jm ressursid kogukonna teiste ressurssidega, et luua nähtav ja elujõuline kogukond. 

Aasta alguses toimunud treeningute käigus harjutati ühiselt läbi erinevaid meetodeid, mis aitaks kogukondades luua keskkonda avastamiseks, ühendamiseks ja koos tegutsemiseks. 

Uute kogukonnateadmiste ja praktiliste tööriistade võrra rikkamaks said Kätrin Hanschmidt, Kaisa Tammoja, Aet Arula-Piir, Karoliine Aus, Maile Kesküla, Külli Volmer, Anna Heinsoo, Kersti Kurvits maakondlikest arenduskeskustest ja Kristel Pikk Leader tegevusrühmast Partnerid, samuti Tartu Ülikooli Kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu tudengid/vilistlased Ingrid Imelik, Kätlin Kann, Mairi Lilleleht, Ida Joao-Hussar, Riin Pärnamets, Keiry Kilki, Katrin Jaanimägi, Kertu Kesküla, Mari Krüüner, Kaisa Timmi ja Karin Tõnts. Lisaks osales treeningutel Eve Tamm-Hinno, kes õpib Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžis Kogukonnatööd vananevas ühiskonas. Eve teeb ühtlasi oma magistritöö uurimust ressursipõhisest kogukondade arendamise testimisest. 


Kuidas liigume edasi? 

Veebruaris-märtsis kuulutasime kogukondadele avalikult välja osalusvõimaluse ABCD pilootprogrammis ja seejärel valisime välja kaheksa kogukonda, kus meie hõlbustajad asuvad koos kogukonna liikmetega ressursipõhist lähenemist praktikas testima. Koostöö kogukondadega kestab aasta lõpuni ning sellele teekonnale jäävad kogukondadega kohtumised, kogukondade isetegemised ja hõlbustaja omavahelised arutelud.  Nii nagu on unikaalne iga kogukond, saavad olema eriilmelised ka kogukondade testimise teekonnad.

 

Millised kogukonnad osalevad sel korral?

Sürgavere on väike, aga tegus küla Viljandimaal, Põhja-Sakala vallas, kus elu hoiab üleval tugev kogukonnatunne ja aktiivne külaselts. Kohalik spordihoone, ilmaradar ja traditsioonilised sündmused toovad inimesed kokku ja loovad mõnusa külahõngu. Siin hoolitakse oma paigast ja pannakse käed külge, et elu külas edeneks ja areneks.

Laheda Külaselts Põlvamaalt.  Laheda külaselts on moodustatud alles 2024. aasta jaanuaris ja selle moodustasid 6 küla (Tilsi, Pragi, Vardja, Mustajõe, Roosi ja Suurküla küla) elanikud. Piirkonnas ei ole kunagi külaseltsi olnudki, seega alustati täitsa puhtalt lehelt. Aastaga on jõutud valida külavanem, võita Põlva valla kaasava eelarve hääletus ja teha esimesed suuremad üritused.

Tegusad Tootsikad Pärnumaalt on alles aasta tegutsenud kogukond.  Nimi Tegusad Tootsikad viitab eesmärgile koondada kohalikke tegusaid ja asjalikke inimesi, kes oleks valmis panustama kogukonna arengusse. Kogukond tahab muuta elu Tootsis mõnusamaks, mugavamaks ja huvitavamaks kõigi kogukonna liikmete jaoks. 

Lääne-Virumaal asutakse tööle Moonaküla Seltsiga, mis on Rakvere linnaosa kogukond. Kogukonnas  tegutseb aktiivselt 36 elanikku vanuses 12 kuni 75 aastat. Kogukonnatöö alguseks Moonakülas on aasta 2020, kui korraldati esimene Moonaküla päev.  Aastate jooksul on korraldatud erinevaid üritusi ja 2024. aastal loodi Moonaküla Elanikkonnakaitse Keskus.

Jõgevamaal on kaasas Vaidavere kogukond. Kogukonnal on ca 5 aktiivset eestvedajat, kaasalööjaid arvatakse olevat 15-35. Ise on nad oma kogukonda iseloomustanud järgmiselt: “Oleme kogukonnana alguses ja teadliku organiseerimise ja tegevusplaaniga alles alustamas. Eesmärk on luua ühing, kelle ümber koondada laiem piirkondlik kogukond, et arendada piirkondlikku koostööd, andmaks  piirkondlikule elule hoogu juurde. Meil on hea meel, et juhtrühma ja laiemasse gruppi kuuluvad haritud ja laia silmaringiga tegusad naised – õpetajad, ettevõtjad, loomeinimesed ja folkloori ning pärimuskultuuri tundjad. Aga ka muhedad mehed, kes oskavad hoida haamrit, tunnevad tisleritööd, keeravad traktori rooli või lahendavad keerukaid insener-tehnilisi ülesandeid. Inimesed, erinevad ekspertteadmised ja oskused ning hea huumorimeel on loodava Vaidavere MTÜ suurim põhivara ja väärtuslikum kapital.”

Sõrandu Külaselts Järvamaalt. Seltsi tegevus ulatub juba  2001. aastasse. Seltsil on olnud järjepidevalt üks eestvedaja. Viimasel aastakümnel on seltsi tegevus jäänud soiku. Põlvkond on vahetunud. On toimunud mõned üritused – külapäevad, ekskursioonid. Külas on ametlikel andmetel 95 inimest, kuigi sõrmedel kokku lugedes saab neid umbes 70, kes kohapeal ka elavad. Kogukonnaliige, kes täna tegemisi eest püüab vedada on kirjutanud järgmist: “Ise tulin kolm aastat tagasi maale elama. Minu juured on sügaval Sõrandus juba umbes 1780 aastast. Seltsi eestvedaja nägi minus potentsiaali külaseltsile elu uuesti sissepuhujana. Algselt tundsin ise ka energiat ja tahtmist tegutseda, eriti kui meil on kena külamaja, mis seisab tühjana. Korraldasin matka, külamajja tekkis raamatukogu, mida ei kasuta keegi, toimusid kohtumised kirjanikega. Vaatamata sellele, et külamajas puudub vesi ja kanalisatsioon, toimus meil ka kokkamine koos lõõtsamänguga. Korraldasime jaanitule. Praegu on külamajas ainult korra nädalas minu juhendatav jooga. Lisaks sellele korjasime tuulikute vastu allkirju – jooksin ühest küla otsast teise. Nii sain ma suuremat aimu, kes meie külas elab. Samas puudub mul visioon, mis suunda joosta ja kes lööks siis kaasa. Seega, ma ei tea, miks me tegutseme. Meie külas on vabatahtlik päästekomando, kes paar aastat tagasi külaseltsi alt ära läks. Mingi aktiiv on seega olemas. Jääb küsimus – kuidas ikkagi edasi?”

Hiiumaalt Kärdla Linna Selts. Kogukonda liitev selts on  noor, seltsi liikmed toetuvad omaalgatusele ja on seadnud eesmärgiks Kärdla kogukonna senisest tugevama sidususe, parema elukeskkonna ning inimeste, hoonete, paikade ja traditsioonidega seotud pärandi väärtustamise. Regulaarselt korraldatakse mõttelaboreid (u 4 korda aastas), lisaks osaletakse Kärdla linna päevadel, avatud aedade päevadel jms.  Meie testimise protsessis otsitakse viise, kuidas uusi inimesi kaasata, samas kuidas toimetada nii, et kogukonna inimesed ei tunneks lisasurvet ja koormust. 

Harjumaalt on osalemas kaks kogukonda: Pillapalu ja Randvere. Kui Pillapalu on Eesti üks suurema territooriumiga ja väiksema elanikkonnaga küla siis Randveres vastupidi: territooriumilt üks väiksemaid aga rahvaarvult üks suuremaid. 

Kokkuvõtteks

Nagu kogukondade tutvustustest näha, on ees ootamas põnev protsess. 2026. aastal korraldame ka kokkuvõtva seminari, kuhu tulevad oma kogemust ja lugu jagama nii hõlbustajad kui kogukonna liikmed. 

👉Seniks aga julgustame igat kogukonna arendajat kui ka kogukonda uurima lähemalt ressursipõhisest kogukondade arendamisest meie Kogukonnaveebi juhendmaterjalist ja  ise materjalis toodud lähenemist ja tööriistu kasutama.

👉Uudista ka kokkuvõtet esimese lennu kogukondade tegemistest. Leiate selle Kogukonnaveebi artiklist “Kokkuvõte ABCD testimisest Eesti seitsmes kogukonnas” või uuri, millised kogukonnad osalesid esimeses lennus – “Kaheksa kogukonda hakkavad koos hõlbustajatega testima ressursipõhist lähenemist (ABCD)”.

👉Teadmisi ja inspiratsiooni soovitame sel teemal veel lisaks ammutada ka Cormac Russelli ja John L. McKnighti 2022. aastal välja antud raamatust “The Connected Community. Discovering the Health, Wealth, and Power of Neighborhoods”.  

Lisainfo:

Eha Paas, 5170214, ehapaas@gmail.com
Eesti Rahvaülikoolide Liidu strateegilise partnerluse kaasprojektijuht

 ABCD lähenemise treeningud ja testimine on osa Siseministeeriumi strateegilise partnerluse raames läbi viidavast „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“ tegevusplaanist, mille on välja töötanud ja viivad ellu MTÜ Rahvaülikoolide Liit ja MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused koostöös Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi, SA Eesti Koostöö Kogu ja OÜ Toimevõimendiga.